Segadus koolide remondi ümber on kestnud aastaid. Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) luues reklaamiti seda kui imerohtu, mis kõigi riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate hoonete mured lahendab. Kuid tulemuseks on ikkagi see, et paljudel koolidel pole võimalusi neid teenuseid kasutada. Nii näiteks püüab Tallinn hoopis ise koolide remondiks rahastajad leida. Koolimajad tuleb korda teha, see on selge. Ent näib, et korralikku plaani pole riigi tasandil selleks teha suudetud. Igal juhul ei suudeta seda teha nii kiiresti, kui kunagi RKASi alguspäevadel loodeti – koolikatused ei ole imeväel läikima hakanud.Kohalikud omavalitsused on koole remontinud tihti oma initsiatiivil. Paljudel ei jäägi muud üle, sest RKASist raha saada on tihtipeale keeruline. Palju on bürokraatiat ja lõpuks ei pruugi hoone ülalpidamine sugugi soovitult soodsaks kujuneda. Alles hiljuti arvas Harjumaa haridusamet, et Tallinna lähistelt minnakse tihti Tallinnasse kooli just maakoolide viletsamate tingimuste pärast. Uus koolimaja, spordisaal, ilus söökla ja sobivad ruumid huvitegevuseks hoiavad kindlasti lapsed kodukoha koolis ja toetavad õppimissoovi. Sest nii nagu täiskasvanud ei taha töötada halbades tingimustes, peletab ka kehv koolikeskkond õpilased eemale. Eraldi juhtumid on aga Kammeri ja Kaagvere koolid Tartumaal. Esimeses neist õpetatakse psüühikahäirete lapsi ja olmetingimused on siin vägagi olulised. Oma ruum, renoveeritud tööõpetusmaja ja spordisaal aitaksid neid lapsi aga iseseisvaks eluks hoopis paremini ette valmistada. Käitumisprobleemidega neide õpetava ja kasvatava Kaagvere erikooli tingimusedki on siiani olnud kohutavad. Kahju, et siiani on see kool pidanud maadlema niru olmega, selle asemel et pahandustesse sattunud tüdrukuid tavaellu tagasi aidata. Nõo kooli direktorile tuleb kaasa tunda, kuna tuleohutus tema koolis on selline, et sunnib õla sülgama. Vähemalt saavad mured nüüd lahenduse. Ja loodetavasti ei käi lahendused koolidele üle jõu. Sest need kolm ja veel kümme riigikooli saavad remondiraha RKASi kaudu. Viimane ise usub, et nende poole hakatakse rohkem pöörduma, kuid seni pole optimismiks põhjust olnud. Ega RKASi selles süüdistada saagi. Riik on see, kes prioriteedid seab. Kumba siis soovitakse: kas odavat haldamist või suurt kasumit? Ning et paljud koolimajad on RKASiga juba seotud, ei jää üle muud kui praegune süsteem võimalikult hästi tööle panna.
|