Kas kandideerite ka linnapeaks, kui võimalus avaneb?
Olen töötanud Tartu linnavalitsuses alates 1997. aasta kevadest, esimesed kuus aastat rahanduse ja ettevõtluse ning nüüd aasta linnavarade ja linnamajanduse abilinnapeana. Seega olen tuttav erinevate linnaelu valdkondadega ja nende arengu suunamisele ka otseselt kaasa aidanud. Vahepealne ministri ja riigikogu liikme kogemus tuleb kasuks Tartu huvide eest seismisel. Tööd linnavalitsuses jätkub...
M.Hansoni erinevatest intervjuudes on välja toodud kruusateede pikkus Tartus. Number varieerub 40-45 km. Tänavu on R.Haagi andmetel eraldatud kruusa teede ehituseks kõva kattega tänavaks 13 milj. EEKi , milles eest pidi väidetavalt saama ca 2 km teed. Sellise tempo juures kulub 45 km likvideerimiseks 22 aastat.
Siit küsimus - Kas peate õigeks sellist tempot? Oli ju kohaliku kolitsiooni leppe üks punktidest kruusateede ehitus asfalt kattega teedeks.
Ei pea õigeks. Varasematel aastatel paigaldati asfalt sademeveesüsteeme rajamata. Kuna paljud kinnistuomanikud on hädas teelt valguva liigveega, siis viimastel aastatel on tolmuvabakatte paigaldamine koos sademevee torustikuga need tööd tunduvalt kallimaks muutnud. Otsime koostöös Tartu Veevärgiga odavamaid lahendusi, mis võimaldaks asfalteerimise tempot tõsta. Ootan lisaraha ka lisaeelarvest.
Millal hakkab linn hoolitsema oma valduses olevate arhitektuurimälestiste eest (Lutsu 2, Kalevi 17)? Hooned on väga halvas seisus ja selle asemel, et reaalselt neid parandada, püütakse vastutust muid teid pidi (nt müümine) enda õlult ära saada. Kas sellisest käitumisest peaksid ka linnakodanikud eeskuju võtma? Leian, et siinkohal peaks linn heaks eeskujuks olema ja panustama rohkem Tartu väärtusliku puitarhitektuuri säilitamisse. Jaama tänava laulupeomuuseum on siinkohal väga hea näide.
Lutsu 2 hoone renoveerimiseks küsime raha Mänguasjamuuseumi teatrimajaks ehitamiseks EL struktuurfondidest. Loodame töödega alustada juba tänavu sügisel. Kalevi 17 moodustab ühtse komlpekti koos kinnistul asuvate hoonetega. Otsime sinna rentnikku, kes suudaks kogu selle hoonestu korrastada. Huvilisi oleme juba leidnud. Tartu unikaalne puitarhitektuur on kindlasti väärt säilitamist ja korda tegemist.
Mis on saanud portfellist, kas olete üles leidnud? See portfelli kadumise lugu jäi arusaamatuks. Aru sai ainult seda, et Te teate kes selle võtsid. Ehk selgitate?
Ei ole leidnud ja ka ei tea, kes selle võttis. Versioone võib olla mitmeid. Möödunud suvel liikus kuuldusi, et Pärnumaal toimetanud korterivarastega seostati ka minu portfellijuhtum. Eks aeg annab arutust.
Mida on Tartu linn siiani ette võtnud selleks, et Heldur Tõnissoni omanduses olevat Anna Haava 7 ehk nn. Tõnissoni maja korda tegema hakata? Kui olete Heldur Tõnissonilt selle kohta aru pärinud, siis mida on ta vastanud?
Tõnissoni maja on ajaloomälestis ja väärib kindlasti kordategemist. Tänasel päeval kuulub maja(d) eraomandusse. Lisaks Heldur Tõnissonile on poole kinnistu omanik ka tema õetütar Mari-Ann Põlde. Detsembris pöördus linnavalitsus Heldur Tõnissoni poole palvega maja avad sulgeda, et oleks tagatud hoone säilimine. Olen suhelnud Heldur Tõnissoni vennapoja Tõnis Tõnissoniga, kes avaldas tema ja proua Põlde huvi perekondliku sihtasutuse kaudu maja renoveerida. Samas on Heldur Tõnisson avaldanud oma esindaja kaudu soovi maja kinkimiseks riigile. Ootame, et omanikud jõuavad võimalikult kiiresti ühisele meelele.
Kas te ei arva, et abilinnapeana ja endise kaitseministrina käitute vastutustundetult, kui ei pea vajalikuks endise sõjaväeosa ala ja ümbruse kontrollimist võimalike lõhkekehade osas?
Vastutustundetu oleks anda katteta lubadusi, kuna tean endise kaitseministrina, et suurte territooriumite (endine sõjaväelennuvälja ala)lauskontrollimine võimalike lõhkekehade osas ei ole reaalne. Ka päästeameti demineerimiskeskuse juhataja on seda kinnitanud, et ressurssi kõigi endiste sõjaväeobjektide kontrollimiseks ei jätku. Väljakutsetele sõites kontrollivad demineerijad oma kogemustele tuginedes ka lähiümbruse. Siiski tasub sõjaväeosa alal olla ettevaatlik ja võimalikest kahtlastest leidusest koheselt teatada päästeametile
Linnavalitsuse otsused on ridamisi linnaelanike ja Tartu Postimehe pahameelt esile kutsunud ja Tartu Postimehe küsitlusest selgus, et valdav enamik peab linnavalitsuse tööd väga nõrgaks. Mis järeldusi on linnavalitsus ja Reformierakond sellest teinud?
Ajakirjanduse ja linnavõimu opositsioon on normaalne ja edasiviiv nähtus. Igas küsitluses on oma tõetera. Ka selles, Emori jaanuarikuises uuringus, mille järgi Reformierakonna toetus Tartus oli 48% ja koalitsioonierakondadel kokku kaks kolmandikku.
Elame piiratud ressurssidega keskkonnas ja paratamatult tuleb aeg-ajalt langetada ka otsuseid, mis pole kõigile meelt mööda.
Kuidas te suhtute eelkäijate tehtule? Kas olete rahul nende tegevusega ja kas oli kerge nende järel tööle hakata?
Igal eelkäijal on olnud oma nägu ja endale südamelähedasemad teemad. Kuid tervikpilt on neil alati olnud silme ees, kuigi soovid midagi korda saata on olnud suuremad kui võimalused.
Miks on üliõpilaste sooduspiletid Tartus kui ülikoolilinnas kõrgemad kui Tallinnas (6 kr vs 8 kr)?
Bussisõidu finantseerimise mudelid on linnati erinevad, erinev on ka bussipiletite müügist laekuva tulu osatähtsus. Tartus katab piletitulu üle poole liinikilomeetri hinnast, teistes linnades võib olla piletitulu osatähtsus väiksem ja toetus linnaeelarvest suurem. Ka piletite hinnad on seetõttu erinevad.
Kas Tartu linn ehitab või plaanib ehitada munitsipaalmaju? Kuidas on praegu võimalik saada elamispinda Tartu linnalt?
Käesoleva ajani ei ole linn ehitanud uusi munitsipaalmaju, vaid ostnud kortereid. Arvestades langenud ehitushindu ja seda, et riik toetab munitsipaalmajade ehitamist rahaliselt, kavandame nende ehitamist Ida tänava piirkonda. Loodame kopa maasse saada sel aastal.
Linnal jagab eluruume vaid sotsiaalabi vajajaile.
Millal annab ansambel «Rentaablus» järjekordse kontserdi?
Rentaablus pole kontsertanasambel. Mängime väga harva ja peamiselt sõprade ringis. Ülikooli aastapäeva raames toimunud ülikooli klubi ansamblite ülevaatusel saime tarifitseeritud. Rentaablusel ka 30. juubel tulekul, nii et mine tea...
Kuidas kommenteerite abilinnapea Jüri Sasi demokraatiavaenulikku ja kultuuriinimeste suhtes põlglikku repliiki Genialistide toetuskirja suhtes? Kuidas ise olukorda suhtute?
Genlialistide klubi populaarsus on näidanud, et ta sobib Tartu vaimuga. Juba enne toetusallkirjade korjamistki otsiti koostöös linnavõimudega klubile uut asukohta. Head pakkumised on endiselt oodatud.
Tartu praeguses maaliinide bussijaamas on osa bussipeatusi (nt. Tallinna suund) paralleelselt ootealaga. Kõik heitgaasid väljutatakse inimeste ootealale. Projekteerimisnormid sellist lahendust ei luba! Tuleb lahendada nii nagu on teiselpool maja - bussi taguots on suunatud ooteala poolt eemale. Olen pöördunud selle probleemiga Tervisekaitse poole, aga muudatusi ikka pole näha. Kas Ärikeskuse ja bussijaama laienduse valmides on lootust, et tervistkahjustav olukord reisjate suhtes lahendatakse ära?
Kolm bussipeatuse kohta maaliinide bussijaama ees paralleelselt ootealaga on sinna paigutatud vastavalt piirkonna detailplaneeringule. Möönan, et probleem heitgaasidega on olemas. Lahendus selle tuleb leida koos bussijaama operaatoriga, näiteks busside seisuaega peatustes vähendades.
Eelmisel aastal teatati, et Tartu linnal pole raha Sõpruse puiesteele kergliiklussilla rajamiseks, millega jalakäijad juhitaks Pikalt tänavalt Eedeni parkla suunas. Kuna aga seal asuv reguleerimata jalakäijate ülekäik takistab autoliiklust, siis on vaja uus lahendus leida.
Kas jalakäijate jaoks tehakse kergliiklustee Sõpruse silla alt läbi? Millal see tee valmis ehitatakse ning praegune reguleerimata ülekäik likvideeritakse?
Kas see kergliiklustee ei võiks suunduda Eedeni tagant ka Luha tn. ja Ihaste tee ristmikuni?
Sõpruse ringi kergliiklussilla esialgne hinnaprognoos osutus liiga kõrgeks, otsime taskupärasemat sillalahendust. Sõpruse silla esimesed kaared jäävad üleujutatavale alale ja seega koht teeks sobimatu. Kergliiklussilla valmimiseni ehitatakse Sõpruse ringi rekonstrueerimise käigus jalakäijate ohutuse suurendamiseks ohutussaared.
Millal ja kas üldse paigaldatakse tänavatele väikesed prügikastid, kuhu möödujad saaksid visata olmeprügi (jäätisepaberid jms)? Praegu on ainus võimalus pista paber kotti ja panna päeva lõpus omaenda köögiprügikasti (üsna tülikas) või visata kõnniteele (võimalus, mida kasutavad ohtralt lapsed). Tallinn saadi niimoodi puhtamaks, ehk aitab ka Tartus.
Tartus on linna poolt tänavaile ja haljasaladele paigaldatud üle 700 prügikasti. Lisaks on reklaamkandjana kasutatavad prügiürnid. Sellegipoolest oleme urne vajadusel valmis lisama. Konkreetseid ettepanekuid ootame heakorratelefonile 1789.
Kas see, et vanalinnast juhitakse läbi liiklus edaspidi veelgi suuremas mahus (Laia tänava sillale ja edasi) teie arvates seda linna ei kahjusta? Linn on ju ehitatud teadagi vaiadele, ülikooli vajumisest on palju juttu olnud, ja Lai tänav ometi on vanalinna tänav, lisaks veel botaanikaaed, mis samuti vajaks pigem kaitset kui rünnakut. Autode vool ja müra, mis saastab, ei vähene, vaid on planeeritud suurenema. Kas selle uue silla ehituse käigus ja vaiade maasse (jõkke) tagumise tulemusena ei ole see vaene linnaosa juba piisavalt kahju saanud? Miks seda kõike vaja oli?
Vastavalt liiklusprognoosidele kasvaks sildu ehitamata kesklinna liikluskoormus aastaks 2013 kuni 20%. Sillad, sealhulgas ka Vabaduse sild, aitavad koormust hajutada niivõrd, et kesklinnas jääks see tänasele tasemele.
Kas on plaanis liikluse hajutamiseks linnas täiendada linna liiklusskeemi, muutes rohkem tänavaid ühesuunalisteks? Seda praktikat on edukalt kasutatud paljudes linnades ja ka aastakümneid tagasi Tartus: Sõbra-Vaba, Lai-Kroonuaia, Kastani, Tähe jm. Selle lihtsa ja suhteliselt odava meetmega saab võtta ühtedelt tänavatelt koormust ja koormata vähemkoormatuid tänavaid, suurendada fooride läbilaset ja muuta liiklust sujuvamaks. Näiteks võiks kaaluda tänavaid Puiestee ja Kruusamäe, Kesk-Kaar ja Suur-Kaar, aga kindlasti veel muid.
Mäletan, et okupatsiooni ajal kutsuti Tartut eeskujuliku ringliiklusega linnaks. Seda just tänu paljudele ühesuunalistele tänavatele. Kui linna liikluspilti tervikuna vaadata, siis sõltuvad keskmine läbisõit, sõiduaeg ja sõidukiirus erinevate sõiduvõimaluste ja nn. sundsõitude arvust. Mida vähem takistusi ja sundsõite, seda sujuvam ja keskkonda vähem haavav liiklus. Suur tänu kaasamõtlemast. Edastan Teie ettepanekud liikluskorraldusspetsialistidele.
Millal tuleb Tartus automaks? Millal tehakse tänavad sõidukõlblikeks?
Automaksu kehtestamist ei ole nähtavas tulevikus plaanis. Tänavatel käib pidev võitlus loodusjõudude, naelkummide ja meie võimaluste vahel. Eelmisel aastal uuendati katteid üle 25 kilomeetril. Üritame sama tempoga jätkata.
Miks on Tartus nii vähe märgistatud ülekäiguradu? Ja neid jääb aina vähemaks. Tartu mootorsõidukijuhid ei ole ilmselgelt mõistnud liikluseeskirja, mille kohaselt tuleb ristmikul sooritada manöövrid, lastes üle jalakäijad. Alles hiljuti ei pidanud üks peen daam paljuks ka akent alla kerida ja mulle oma keskmist sõrme demonstreerida, kui julgesin ristmikku ületada. Millal on lootust näha mustale asfaldile joonistatud valgeid sebrasid?
Ettevalmistamisel on ülekäiguradade inventuur, mille eesmärgiks on nende arvu optimeerimine. Ülekäik peab olema ohutu ja turvaline nii jalakäijale kui ka autojuhile. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks olulisemate teeületuskohtade täiendava valgustamise. Eelmisel aastal jõudsime valgustada peaasjalikult kooliteedel 36 ülekäiku, millele sel aastal lisandub vähemalt 30.
Mina olen selle poolt et viia bussiliiklus südalinnast kesklinna. st praegusest asukohast raudteejaama. Te teate ise kindlasti selle liigutuse plusse: üks transpordisõlm, kiirem väljapääs tallinna-pärnu-valga-võru suunal, liiklustiheduse hajutamine, busside paremad parkimisvõimalused jne jne. Mis teie sellest arvate? Miks seda seni veel tehtud pole? Miks müüdi vaksalihoone kopikate eest Kilgile, kes sellelt kümneid (kui mitte sadu tuhandeid) kasu hakkab lõikama??
Vaksalihoone omanik oli Eesti Raudtee. Kasutuna ja laguvnevana seisis ta seal aastaid. On tore, et meil on missioonitundega ettevõtjaid, kes julgevad muinsuskaitsealuseid hooneid taastada. Ma loodan, et veel sel aastal avatakse renoveeritud vaksalihoone koos ootepaviljoniga linnarahvale.
Maaliinide bussijaama kesklinnast väljaviimise mõttel on jumet. Igal asukohal on omad plussid ja miinused. Miinusena näen, et audteejaama ümbruses ei ole transpordisõlme loomiseks linnal piisavalt maad.
Kas Tartu linnal on olemas mingi haljastuse arengukava, kust oleks näha, millised piirkonnad Tartus kavandatakse haljastada. Hädasti oleks Tartusse parke juurde vaja. Näiteks võiks korralikuks pargiks (kasvõi dendropargiks) kujundada Anne kanalite ümbruse.
Tartu linnal on üldplanering ja selle osana haljastuse teemakaart, mis näitab olemasolevaid ja tulevasi haljasalade asukohti. Infot leiate Tartu linna kodulehe aadressil http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/ÜP-0065. Vastavalt võimalustele ja jõudumööda seda plaani viiakse ellu.
Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale on kehtestatud detailplaneering, mis näeb sinna ette kämpingu ja vaba aja veetmise ala rajamise.
Suur aitäh küsimustele vastamise eest!
Tänan kaaslinlasi huvitavate küsimuste eest.
|
Kõik tänased
