Lohkva külas üritab Tanel Häidkind algatada allkirjade kogumisega Inglismaal sündinud masinalõhkumise liikumise sarnast aktsiooni, nõudes Lohkva katlamaja võimsuste (hetkel 101 MW, sellest 65 MW gaasikatlad) vähendamist 4 MW-le, sest Lohkva külas polevat rohkem soojust vaja.

Lohkva katlamajast

Teatavasti on kontsern Fortum Tartu kavandanud Lohkva katlamaja rekonstrueerimise eesmärgiga toota kohalikest kütustest nii soojust kui elektrit, kasutades nii ära kogu kütuses sisalduva energia.

Selleks soovitakse asendada üle 20 aasta vanuste gaasikatelde tootmisvõimsused uute, turvast ja puitu põletavate kateldega. Jaamas tekiks 25 MW elektrilist ja 50 MW soojuslikku võimsust.

Lohkva katlamaja asub Luunja valla tööstuspiirkonnas. Katlamaja ehitati 1982. aastal (1. korsten), laiendati 1987. (2. korsten). 25-aastane katlamaja on tänaseks aegunud ja katlad vanad.

Samas on katlamaja esmane ülesanne kütta Luunja kasvuhooneid asendunud Lohkva küla ja Annelinna kütmisega. Linnaga kokku kasvanud Lohkvas kiiresti arenev ehitustegevus lisab aina uusi soojuse soovijaid (10 MW).

Olemasolevate katelde efektiivsuse suurendamiseks ja heitgaaside tõhusamaks puhastamiseks ehitati aastal 2004 suitsugaaside pesur (3. korsten). Pesuri puhastamisvõimet märkasid kohe ka kohalikud elanikud.

Fortum Tartu on järjepanu olnud Eesti üks innovatiivsemaid ja efektiivsemaid ettevõtteid, kelle soojahind on riigi üks madalaimaid. Selleks on tehtud suuri ja kavatsetakse teha veelgi suuremaid investeeringuid.

Mis sunnib Fortum Tartut tegema nii mahukaid investeeringuid?

Kaugkütteseadus ja energiaturu inspektsioon! Nimelt nõuab seadus energiaettevõtjatelt arendustegevust, mis kindlustaks piirkonna tarbijatele kõrge varustuskindluse, võimalikult soodsad soojahinnad ja keskkonda säästva arengu.

Kombijaama rajamine on sätestatud ka Tartumaa maakonnaplaneeringus, mis kinnitati 1998. aastal, ning Tartumaa arengustrateegias 2014. aastani.

Energiatootmise uuendamiseks vajalikke hiigelsummasid teades peab neid kohustusi silmas pidades ette vaatama õige mitu aastat. Seda antud juhul nii Lohkva piirkonna kui ka Tartu arengut silmas pidades.

Võimalikud valikud

Kaasvastutus lasub ka kõikidel omavalitsustel ja maavalitsusel, kelle piirkonnas töötab kaugküttesüsteem. Süsteemi kokkuvarisemine karmi talve tingimustes on katastroof vähemalt viiekümnele tuhandele inimesele.

Seda ei saa loomulikult aduda üheperemajas elav Häidkind, kelle probleemid lahendab õues olev puuriit.

Probleemideta oleks variant, et uus jaam ehitatakse vana katlamaja sisse ning likvideeritakse kõik praegu olemasolevad katlad. See ei nõuaks detailplaneeringut ega ka Luunja vallavolikogu otsust.

Kahjuks ei sobi see soojatarbijale ega tootjale, sest kahe aasta jooksul peaksid kõik suurelamud saama köetud Häidkindi puuriitadega. Teiseks oleks see variant lõppkokkuvõttes tarbijale palju kallim ning kriisiolukorras lihtsalt ei jätkuks katlaid, et elanikke soojas hoida.

Jääb variant, et koostootmisjaam integreeritakse olemasoleva katlamaja külge nii, et ka ehituse ajal oleks võimalik linna ja Lohkvat kütta.

On olemas kolmaski, kõige kallim variant. Uus asukoht, uued soojatorustikud jne, mis viiks soojahinna lakke ja jätaks linna piiril seisva Lohkva katlamaja tühjalt seisma. 10–15 MW pärast ei saa hoida sellist kompleksi töös, säästva arenguga ei käiks see kuidagi kokku!

Tootja loogilised valikud

Soojatootjal on valikud tegelikult ette kirjutatud.

Et tagada varustuskindlus, tuleb amortiseerunud tehnoloogia õigel ajal välja vahetada ja valida tootmisvõimsus selliselt, et oleks tagatud piirkonna soojavarustus. Seda püüamegi teha!

Et kindlustada kriisiolukordades kütmine, oleks vaja reservi jätta senised gaasikatlad. Neid on vaja vaid kahel talvekuul. Seda püüamegi korraldada!

Et kindlustada tarbijale stabiilne soojahind, tuleb loobuda kallist gaasist ja minna üle kohalikule kütusele. Ka seda püüame teha.

Et kindlustada säästva arengu tingimuste täitmine, tuleb valida parim lahendus – toota korraga elektrit ja sooja, mis võimaldab kütust maksimaalselt ära kasutada, ning lisada suitsugaaside pesur, mis võimaldab suitsugaasidest välja võtta jääkenergia.

Et elukeskkond ei halveneks, tuleb ehitada uus kinnine kütuste vastuvõtu sõlm, mis lubab turvast laadida nii, et tolm ei leviks territooriumil, ning ehitada puhta õhu nimel võimsam suitsugaaside pesur, mida saab endale lubada vaid suurtootmine.

Liikluse parandamiseks ehitab Fortum Tartu koos koostootmisjaamaga Lohkvasse uue sõidutee ning rajab kõnnitee ja tänavavalgustuse.

Kas kõik on tehtud seaduspäraselt? Absoluutselt.

AS Anne Soojus toimetab talle kuuluval üldplaneeringus fikseeritud tootmismaa alal. Läbi on viidud keskkonnamõjude hindamine, mis kinnitab, et tegevus ei ole keskkonnaohtlik ja heitmete tase jääb tunduvalt alla piirnormide.

Läbitud on kõik seadusega nõutud planeeringu avalikustamise voorud. Vallavalitsus kinnitab, et avalikustamise ajal ei esitatud planeeringuvaidlusi.

Elanike ettepanekuid on arendaja arvestanud. Maavalitsus on järelevalve korras kontrollinud planeeringu menetluse käiku ja kinnitanud, et vastuolusid seadusega pole. Samuti kinnitab maavalitsus, et hindab Fortum Tartu pingutusi tõhusama energiatootmise arendamisel ja Fortum Tartu käitub vastavalt õiguspärase ootuse printsiibile.

Sundvalikud on lihtsad ja loogilised. Keeruliseks ajab loo Tanel Häidkind isiklikust puuriidast lähtuva demagoogiaga. Jääb mulje, et tahtlikult jäetakse faktid arvesse võtmata ja asjatundmatuse levitamine on sihilik.

Häidkindil pole pisimatki tahet näha kaugemale iseenda vajadustest ega soovi arvestada üldise huviga. Sellist avaliku huvi alavääristamist ja sotsiaalse vastutuse puudust kohtab harva.

Ehk on noor mees seadnud oma lati üles poliitikamaastikul? Või on tegu hoopis personaalse väljapressimiskatsega? Fortum Tartul on ka selliseid eluõppetunde.

Olen kindel, et Luunja vallavolikogu tajub Baltimaade innovaatilisima koostootmisprojekti tähendust meie maakonna elanikele ja teeb õige pea omapoolse tähtsa otsuse.

Samal teemal: «Lohkva tirib kombijaama pidurit», TPM 28.02.