Tartu ühe põhiristmiku ümberehitamise kõige olulisemaks uuenduseks on ajaloolise ülekäiguraja taastamine vana ja uue kaubamaja vahel just enne ristmikku.

Abilinnapea Hannes Astoki sõnul tuleb linnavalitsusel kaaluda kahe võimaliku ülekäiguvariandi vahel, millest üks sobib enam autojuhtidele ja teine jalakäijatele.

Kui raad otsustab kasutada autojuhtidele sobivamat varianti, muutub ristmiku läbilaskevõime mõnes suunas paari protsendi võrra väiksemaks. Inimesed peaksid aga Riia tänavat ületades keset teed ohutussaarel minutikese ootama, enne kui saavad ületada tänava teise poole.

Jalakäijaid eelistav lahendus tähendab, et linlased saaksid tänava muretult ületada, kuid umbes 20% võrra muutuks halvemaks kahe sõidusuuna – Riia tänavalt Raekoja platsi poole tehtav vasakpööre ja vastupidisel suunal liikujate parempööre – läbilaskevõime. Põhisuundade läbilaskevõime ei muutuks.

«Kumbki variant pole teab mis hea,» nentis Astok.

Olenevalt rekonstrueerimise põhjalikkusest läheksid tööd maksma 5–10 miljonit krooni.

Rae tegemata töö

Sotsiaaldemokraatide erakonna liikme Jarno Lauri sõnul on kahetsusväärne, et linnavalitsus pole nii tähtsale liiklussõlmele varem erilist tähelepanu pööranud.

Nii Lauri kui ka Res Publica fraktsiooni esimehe Peeter Laursoni arvates on nüüd tekkinud olukord, kus ristmiku arenguvõimalused on juba valminud hoonestuse tõttu piiratud. «Praegu on väga hilja arutada, kas ristmik tuleks teha ühe- või kahetasandiliseks,» nentis Laurson.

Laursoni hinnangul peaks raad enne ristmiku uuendamist tegutsema aktiivselt kahel rindel. Esiteks tuleks liiklusvool linnast välja suunata, teiseks peaks kiirelt arendama Ropka silla projekti.

Abilinnapea Astoki sõnul pole aga tegelikult üldse võimalik Riia, Vabaduse ja Turu tänava ristmiku probleemi tunneli või ülekäikudega lahendada, sest autojuhtidel pole ühtegi teist alternatiivi, kust kesklinnas üle jõe pääseks.

Seetõttu läheks ristmik iga lahenduse puhul niikuinii uuesti umbe.

«Me võime jalakäijad tee pealt ära korjata ja nad tunnelisse ajada, kuid ristmik on ikkagi üleautostunud,» nentis Astok. «Suurendama ei pea mitte ristmiku läbilaskevõimet, vaid juurde tuleb luua uusi kohti, kust autod üle jõe pääseksid.»

Esimene uus sõidualternatiiv tekiks, kui Laia tänava raudsild ehitataks autosillaks.

Et liiklus oleks Turu, Vabaduse ja Riia tänava ristmikul sujuv, tuleks see Lauri arvates siiski viia erinevatele tasanditele. Sotsiaaldemokraatide arvates pole ristmiku korrastamisel mõtet leppida vahevariandiga.

«Tunneli ehitamine on kallis, kuid antud juhul oleks ettevõtmine kulu väärt,» kinnitas Laur. «Kui me lepime vahevariandiga, lähevad tööd lõppkokkuvõttes kallimaks.»

Tunnelist loobuti

Raad loobus Riia, Turu ja Vabaduse tänava ristmiku alla tunneli rajamisest, sest ehitamine läinuks linnavalitsuse hinnangul liiga kalliks. Eelprojekti koostanud firma Amhold kalkulatsioonide kohaselt maksnuks tunneli rajamine 30–40 miljonit krooni.

Astoki kinnitusel on tunnelite puhul probleemiks, et inimesed ei soovi maa alla minna ja jooksevad sihtmärgi poole ikkagi üle sõidutee.

Isamaaliigu fraktsiooni aseesimehe Lembit Kalevi arvates tulnuks rael koos uue kaubamajaga planeerida hoopiski õhugalerii, mis aidanuks inimestel tänavat ületada.

Et bussid rahulikult liigelda saaksid, peaks silla kõrgus olema vähemalt viis meetrit. See aga tähendaks, et linlane peaks kõigepealt tõusma keerdtrepi või liftiga viie meetri kõrgusele, et siis tänavat ületada.

«Nii oleks täiesti võimatu kedagi üle tänava suunata,» kinnitas abilinnapea.