Homme algusega kell 13 tutvustavad Tartu Ülikooli naistekliiniku teadlased rahvusraamatukogus uuringu «Eesti naiste tervis» tulemusi, millest selgub, et üldiselt on Eestis elavad naised seksuaalsust, rasedust ja viljakust puudutavate tervishoiuteenustega rahul.
Ettepanek suguühteks majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule uuringus osalenud naisest.
Umbes veerand uuritavatest on viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, neist viiendik seksuaalvägivalda.
VIIMASED KOMMENTAARID
naine Aga sellepärast Eesti naine välismaalasele mehele lähebki,et Eesti mees ei oska teda hinnata!
Lisak...
to ajalooline t6de Kahjuks on su teadmised ajaloost ysna n6rgad,sest prostituudi amet ei ole ammusest ajast mitte naist...
Uuringust selgub ka, et nooremate naiste hulgas on paranenud kondoomi ja teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja see on suure tõenäosusega seotud kooli seksuaalhariduse ja nõustamisteenuste valiku laienemisega.
Ligi pooled vastajad peavad kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda saanud.
Uuringu ühe läbiviija, TÜ naistekliiniku naistearsti Kai Pardi sõnul ollakse enam rahul rasestumisvastase nõuande ja veidi vähem viljatusega seotud teenustega.
«Enim eelistatakse pöörduda naistenõuandlasse, kuid suur osa noortest eelistab pöörduda noorte nõustamiskeskustesse. Vene keelt kõnelevate naiste hulgas on rahulolu teenustega madalam kui eesti vastajate hulgas,» ütles Part.
Kai Part lisas veel, et uuringust tulevad selgelt välja positiivsed nihked just nooremate naiste seksuaaltervise näitajate osas.
«Nad on saanud rohkem seksuaaltervist puudutavat teavet kodust ja koolist, kasutavad enam rasestumisvastaseid vahendeid ja enamikul on ka esimest naistearsti külastusest pigem meeldivad mälestused, mis on väga positiivne,» rääkis naistearst.
Uuringu põhjal mõjutavad lapsesaamist kõige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud, aga ka majanduslikud põhjused.
Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis, kui on tagatud majanduslik rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus, aga ka lastehoiuteenuse kättesaadavus.
Huvitav on ka fakt, et vaid 1,5 protsenti tuhandest sellele küsimustele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahvaarvu vähenemise kriitilise piirini.
Uuring viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva Eesti naise hulgas vanuses 16 kuni 44 aastat.
Kõik tänased
