Mina olen aga näinud naist, kes ostis vorsti, sinki, juustu ja pasteeti senti- ja millimeetriga ning maksis sularahas, sest turuhoones teistmoodi ei saa. Pole vist vaja mainidagi, et naine oli eakas ning ilmselt tahtis endale jõulupühaks isupärase laua katta. Mitu päeva pidi ta hiljem piirduma leiva ja kartuliga, ei tea.

Aga just leib ja kartul (päevas 250 ja 400 g) on 2002. aastal koostatud toidukorvi (669 kr) kaalukaim sisu. Päris naljakas oli päeva peale jagada kuu tarbeks ettenähtud koguseid, saades normiks 50 g liha, 5 g kaerahelbeid, mannat ja juustu, 1 g viljakohvi jne, aga näiteks 15 grammi kuivatatud puuviljaga oli mõttetu seda tehet tehagi.

Kuidas selline «korv» peaks aitama puudusekannatajat, kes püsib 500-kroonisel vaesusepiiril? Ehk tasuks nende statistiliste korvide asemel hakata koostama nõuandeid, kuidas end piiratud tingimustes elus (ja terve) hoida?

Ei ole märganud, et sellist (sotsiaalabi)teenust pakutaks, aga ilmselt oleks tarvis, sest kuigi õiguskantsler on osutanud liiga madalal püsivale vaesuspiirile kui põhiseaduse teatavale eiramisele, ei paista lahendust kuskilt.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0