Tartu linnavalitsuse menetlusteenistuse juhataja Marek Ranne andmeil on
ärimees Rein Kilgi osalusega OÜ Elikante, kes nüüdseks on raudteejaama
müünud Kilgi teisele ettevõttele Pere aktsiaseltsile, tundnud
varasemalt huvi suvel omavoliliselt lammutatud einela kadumise vastu.
Rein Kilk Foto: Peeter Langovits
Ranne rääkis, et hoone lammutamist sooviti selleks, et taastada koos raudteejaamaga võimalikult algupäraselt ka perrooni varjualune.
Tema sõnul tegi
einela omanik 5. juulil hoone lammutamise kohta politseisse avalduse ja
politsei suunas augusti alguses juhtumi menetlemise edasi
linnavalitsusele.
Menetlusteenistuse juhataja sõnul on tunnistajana üle kuulatud raudteejaama omaniku esindaja Meelis Virro, kes eitab einela lammutamist.
Einela kuulus alates 1992. aastast talupidaja Uno Kiisholtsile, kes veel 2000. aastani seal toidukohta pidas.
Uno Kiisholts rääkis, et talle helistas umbes aasta tagasi mitmeid kordi Rein Kilgi esindaja, kes soovis maja ära osta, ent siis ei jõutud hoone hinnas kokkuleppele.
Vähe sellest, et maja on justkui maa pealt pühitud, on koos ehitusprahiga ära viidud ka majas olnud Kiisholtsi isiklikke asju, sealhulgas kogu pagaritöökoja sisustus.
Ranne kutsus üles hoone lammutanud töömehi endast ise teada andma, sest tema sõnul ei pruukinud musta töö tegijad ise teadagi, et lammutasid maja seadusevastaselt. Kui süüdlane endast ise märku annab, leeveneb kindlasti ka karistus, lisas Ranne.
Linn alustas menetlust ehitusseaduse paragrahvi 69 järgi, mis käsitleb
hoone omavolilist ehitamist, ent käib ka omavolilise lammutamise kohta.
Marek Ranne kinnitusel võib süüdlaste selgumisel olla trahv hoone
lammutamise eest kuni pool miljonit krooni, ent tema sõnul näitab
senine praktika, et kui lammutajal pole varasemaid rikkumisi, siis
maksimumkaristust ei kasutata.
Kommentaar! Kõik teadsid, et 1. jaanuarist hakkab kehtima jäätmeseaduse punkt, mis kohustab inimesi prügi sorteerima. Ka Tartu linnavalitsus teadis. Kõik teadsid, et see kohustus paneb omakorda kohustusi ka omavalitsustele. Ka Tartu linnavalitsus teadis.
Üle Eesti, eeskätt muidugi linnades valitseb paras peataolek ning aimub
konflikte ja tusatuju, sest raske on leida inimest, kellel oleks
üksipulgi selge, mida tähendab 1. jaanuarist seadusliku põhja saanud
kohustus olmejäätmeid liigiti koguda ja tarvidusel sortida.
