Tartu tudengite ühiselamuid haldav mittetulundusühingu Tartu Üliõpilasküla haldusdirektori Mati Kirki sõnul valitseb 1. jaanuarist kehtima hakanud prügisortimiskorralduses suur segadus ning seda riigi ning kohaliku omavalitsuse tegematajätmiste tõttu.
Ühiselamu Tartus Narva 25 Foto: Margus Ansu
Seetõttu ollakse tema sõnul praegu äraootaval seisukohal.
«Seadust me küll ei riku, kuid püüame asju organiseerida nii, et tudengid ei peaks mööda linna prügiga ringi jooksma,» rääkis Kirk.
Praegu on tema sõnul kõik konteinerid olemas vaid Raatuse ühiselamus, mujal on paberi ja üldjäätmete konteinerid.
«Praegu ei oska keegi isegi öelda, mitu protsenti võib konteineris olla sinna mitte käivaid asju, et need ikkagi ära veetaks,» kurtis Kirk.
Probleem peitub haldusdirektori sõnul riigipoolses teavitustöös.
«Kogu asi on halvasti organiseeritud, siin ei saa vaid prügifirmasid süüdistada, asi on ikka seaduslooja väheses selgitustöös,» ei olnud ta rahul riigi tööga. «Kujutate ette, kui meil hakkaks iga hommik käima neli prügiautot?»
Kommentaar! Kõik teadsid, et 1. jaanuarist hakkab kehtima jäätmeseaduse punkt, mis kohustab inimesi prügi sorteerima. Ka Tartu linnavalitsus teadis. Kõik teadsid, et see kohustus paneb omakorda kohustusi ka omavalitsustele. Ka Tartu linnavalitsus teadis.
Üle Eesti, eeskätt muidugi linnades valitseb paras peataolek ning aimub
konflikte ja tusatuju, sest raske on leida inimest, kellel oleks
üksipulgi selge, mida tähendab 1. jaanuarist seadusliku põhja saanud
kohustus olmejäätmeid liigiti koguda ja tarvidusel sortida.
