Vahur Kalmre: miks on Tartu linnavalitsuses avalike suhete osakond? Mina ei saa aru
06.01.2008 13:34
Vahur Kalmre, Tartu Postimees
Kommentaar!
Kõik teadsid, et 1. jaanuarist hakkab kehtima jäätmeseaduse punkt, mis kohustab inimesi prügi sorteerima. Ka Tartu linnavalitsus teadis. Kõik teadsid, et see kohustus paneb omakorda kohustusi ka omavalitsustele. Ka Tartu linnavalitsus teadis.
|
| |
|
 |
Tartu raekoda
Foto: Margus Ansu |
|
|
|
|
Paljud linnakodanikud aimasid, et uus seadus tekitab palju üldisi ja konkreetseid küsimusi. Tartu linnavalitsus seda aga ei aimanud ning alles nüüd, uue aasta algul lubatakse millalgi saata linlastele voldik, kus selgitatakse, kuidas täpselt prügi sorteerida.
Miks ei võinuks niisuguse infoga voldik olla linlaste postkastis juba augustis või septembris või oktoobris või novembris. Või vähemalt detsembriski. Miks mitte lausa mitu korda.
Ei tea. Aga järeldan, et ju ei pidanud linnavalitsus seda oluliseks. Tegelikult pole see ju üldsegi esimene kord. Ka bussiliikluse suurte muudatuste tegemisel eelmise aasta sügisel unustati sellest aegsasti informeerida linnakodanikke. Ka siis tehti asju hilinemisega, alles siis, kui probleemid taevani tõusid.
Siit tulebki järeldada, et Tartu linnavalitsuse osakond, mis kannab nime avalike suhete osakond, ei tööta. Kui info hilineb, siis ei tööta ju.
Linnavalitsuse koduleht ütleb, et selle osakonna teabeteenistuses töötab seitse töötajat (ja nende tööülesanne on just linnavalitsuse teavitustegevuse koordineerimine), kuid mitte ühelgi neist ei tulnud pähe, et linlasi tuleks prügimuudatustest informeerida enne, mitte aga pärast seaduse jõustumist. Lisaks töötavad selles osakonnas linnavalitsuse mainet kujundavad spetsialistid, kuid ka neile ei tulnud pähe, et õigel ajal linlaste informeerimata jätmine ei tõsta linnavalituse mainet. Pigem vastupidi. Nii lihtne asi ei tulnud pähe.
Viimastel aegadel on linnavalitsuse selles osakonnas tegeldud hoopis tähtsama asjaga, nimelt Tartu linna kommunikatsioonistrateegia väljatöötamisega.
Üheksateistkümnele leheküljele laotuv strateegia algab järgmiste mõtetega: «Tartu linnas ja linnavalitsuses tehakse iga päev palju sisukaid tegusid ja viiakse ellu häid mõtteid, mida on vaja linnaelanikule, ettevõtjale ja külalisele tutvustada ning mille kohta tuleb tagasisidet koguda. Sellise dialoogiprotsessi käigus kujunebki justkui mosaiigina paljudest väikestest tükikestest Tartu linna maine. Kommunikatsioonistrateegia on selle dialoogiprotsessi tervikliku, mõtestatud ja järjepideva juhtimise vahend, mis aitab talletada ideesid, tegutseda järjepidevalt ja saavutada linna pikaajalisi eesmärke. See on tööriist, mille abil analüüsida sihtrühmi, seada kommunikatsioonieesmärke, koostada sõnumeid, tegevust planeerida, tegutseda ja tulemusi hinnata.»
Niisuguseid tõsiseid ja suuri mõtteid on strateegia lehekülgedel veel ja veel. Mis kasu aga on suurtest ja tähtsatest mõtetest, kui kõige lihtsama asja peale ei tulda. Informeerida linnakodanikke õigel ajal; ette, mitte tagantjärele; pigem rohkem kui vähem…
Miks on Tartu linnavalitsuses avalike suhete osakond, kui sellisele mõttele ei tulda. Mina ei saa aru.
|
|
|
|
|
