| Tartu linnapea ning Jaani kiriku sihtasutuse nõukogu esimees Laine Jänes usub, et kontrolli üle võttes on võimalik terrakotade ennistamist kiirendada, hankides riigieelarvest antavale rahale lisa muudest allikatest ning koolitades uusi restaureerijaid. «Ma ei arva, et selles töös on praegu midagi kriminaalset,» vastas Jänes muiates küsimusele, kas ta arvab, et restaureerimisraha on seni valesti kasutatud. «Kindlasti on kõik korras, aga me sooviks saada ülevaadet. Terrakotade taastamine ei peaks olema privaattegevus.» Muinsuskaitse ei tõttaTerrakotade restaureerimiseks ja konservimiseks on muinsuskaitseamet alates 2000. aastast eraldanud kokku ligi 1,4 miljonit krooni ehk ligi 200 000 krooni aastas. Töö on olnud algusest peale kunstiteadlase Eve Alttoa käes, kes on kasutanud ka üht abilist. Tuhatkonnast säilinud skulptuurist on lõpuni töödeldud alla 200. Nagu mullu kevadel, nii tõdes Laine Jänes ka eile, et senise tempoga kestaks restaureerimine 30 aastat ning see on liiga pikk aeg. «Kui Eve Alttoa ütleb, et ta ei saa senisest suurema mahu peale lepingut teha, sest ta ei jõua seda täita, tulenebki sellest vajadus koolitada uusi inimesi, kes seda tööd teeksid,» arutles Jänes. «See protsess on tarvis käivitada aktiivselt.» Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Tooming ütles, et amet pole tellija rolli käestandmise vastu, kuid ootab enne kindlat jah-sõna Jaani kiriku sihtasutuse kirjalikku nägemust, millises tempos peaks restaureerimine järgnevail aastail käima. «Paha ei teeks ka kogu projekti ajagraafiku kokkupanek, aga seda me hetkel ei eelda,» kinnitas Tooming. «Loomulikult peab muutusega minema midagi paremaks. Üks mis kindel: meie eraldatavad summad peavad ka tulevikus minema ainult terrakotade restaureerimiseks ja konserveerimiseks, mitte sihtasutuse kulude katteks.» Jaani kiriku, seega ka kõigi terrakotakujude omanik on alates 2000. aastast EELK Ülikooli-Jaani kogudus, kelle volitusel ajab kõiki kiriku majandusasju sihtasutus. Toomingu sõnul on terrakotad jäänud muinsuskaitse reaks põhjusel, et kellelgi pole olnud midagi selle vastu. «Ausalt öeldes ma ei teagi, miks see teema nüüd üles kerkis,» tunnistas Tooming. Milliseks tõotab kujuneda tänavu muinsuskaitse eelarvest terrakotadele eraldatav summa, ei soostunud Tooming ennustama, kuid lootis, et see pole väiksem kui varasemail aastail. Uute restaureerijate koolitamise ja ennistustöö üldise kiirendamise suhtes oli ta umbusklik. Koolitus tühja «Nagu ütles Sammalhabe: haudumine vajab vaikust ja rahu. Restaureerimine on väga aegavõttev protsess, siin pole võimalik teha midagi väga kiiresti,» ütles Tooming. «Kui koolitame kallilt uusi kitsa ala spetsialiste, tekib mõne aasta pärast küsimus, mis neist edasi saab.» Eve Alttoa ei soostunud Tartu Postimehele ütlema, kas ta peab Jaani kiriku sihtasutuse taotlust mõistlikuks või mitte. |
