Ilmselt on see lennukilt metsadesse külvatud marutaudivaktsiin, mis
muutis marutaudi nii Eestis kui Tartumaal sisuliselt olematuks.
Pärnumaa veterinaarkeskuse loomahoiu peaspetsialist Jaak Jaanson näitab jahimeeste lastud ja marutaudiuuringutele saadetavat kährikupead. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees
«Meil ei ole midagi põrutavat teatada,» kommenteeris selle aasta marutaudistatistikat Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask. «Tartumaal on marutaudiga täielik nullseis.»
Läinud aasta üheteistkümne kuuga tuvastati Tartumaal marutaud 43 loomal, kellest enamik olid kährikud ja rebased. Kui eelmise aasta esimeses pooles diagnoositi see ohtlik nakkushaigus kuus kuuel-seitsmel ja mullu märtsis isegi 13 loomal, siis alates juunist leiti vaid mõnel kuul üks haige loom.
Marutaudi suhtes on peale Tartumaa tänavu hästi tegelikult kogu Eestis.
Tervisekaitseinspektsiooni kodulehekülje andmetel on tänavu kümne kuuga kogu riigis marutaud tuvastatud vaid neljal loomal. Neist üks leiti märtsis, üks mais ja kaks juulis. Eelmisel aastal avastati Eestis marutaud 141 loomal.
Praegu koguvad veterinaarkeskused jahimeeste kaudu kährikute ja rebaste päid, et tuleva aasta kevadeks analüüside põhjal teada saada, kui palju metsloomi on metsa külvatud marutaudivaktsiini nahka pistnud.
«Oleme nende analüüside kogumisega mäel, jahimehed on väga aktiivsed,» ütles Kask. Tartumaa veterinaarkeskusel on tarvis 121 rebase ja 120 kähriku pead. Olemas on juba 50 rebase ja 76 kähriku pea.
Lisaks sellele on veterinaarkeskuse töötajatel varutud ka 35 kähriku vereproovid ehk täpselt nii palju kui nõutud. Rebaste vereproove on tarvis samuti 35, olemas on 18.
