Küsimustele vastasid Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer, ASi Cleanaway tegevdirektor Aldo Luude, Eesti Pakendiringluse müügijuht Kaur Kuurme ning ASi Ragn-Sells Lõuna-Eesti piirkonna müügijuht Piret Miller. ---------------------------------------------------------------Uuel aastal peab suurte majade juures olema kaks prügikasti – olmejäätmetele ja paberitele. Mis saab aga nende majade pakenditest? Mauer: Kaks kasti on miinimumnõue. Samas võivad ühistud pöörduda jäätmekäitlejate poole ja taotleda enda maja juurde ka pakendikonteineri paigaldamist. Käesoleval ajal paigaldab pakendikonteinereid ühistute juurde AS Ragn-Sells – soovijad peaksid ettevõttega ühendust võtma. Muidu kehtib lihtne põhimõte: pakendijäätmete üleandmiseks tuleks kasutada pakendiorganisatsioonide loodud kogumisvõrgustikku. Kuurme: Pakendid on võimalik viia meie kogumisvõrgustikus asuvatesse konteineritesse, täpsem info on koduleheküljel www. pakendiringlus.ee. Samas kogumisvõrgustik ka pidevalt täieneb ning jõuab lõpptarbijale lähemale. Miks ei sea linn eramajade piirkondadesse klaasi- ja paberikonteinereid? Miller: See küsimus on Tartu linnavalitsusele. Jäätmekäitlust ja kogumispunktide ahelat organiseerib omavalitsus. Jäätmekäitlejad on teenindajad, kes teenindavad vastavalt kliendi soovidele. Mauer: Pakendiorganisatsioonid on paigaldanud linna territooriumile segapakendi- ja paberpakendikonteinerid nii eramajade piirkondadesse kui suurte majade juurde. Nende asukohtade kohta saab infot linna või pakendiorganisatsioonide kodulehtedelt. Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo? Mitu kasti saab olema 75 korteriga maja juures? Mauer: Linnavalitsus ei taga ühelegi majale kaste ja äravedu. 75 korteriga maja juures peavad olema kastid olmeprügi ja vanapaberi jaoks, viimase paigaldamiseks peaks korteriühistu pöörduma kas Ragn-Sellsi või Cleanaway poole. Olen tähele pannud, et kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga pakendikonteinerit ei ole. Mida tuleks teha, et ka pakendikonteinereid rohkem oleks? Miller: Kõiki teenuseid on võimalik jäätmekäitlejatelt tellida, küsige julgesti. Luude: Selles vallas on palju tehtud, kuid palju veel ka teha, kuid ilmselgelt peab pakendiorganisatsioonide ja omavalitsuste koostöös kogumisvõrk suurenema. Kuid mitte kuskil ei ole nii, et igal koduuksel saab oma jäätmeid tasuta ära anda, sest tasuta lõunaid pole olemas. Konteinerid peaksid olema paigaldatud mõistlikkuse piires – Eesti linnades võiks nende vahe olla umbes pool kilomeetrit. Üks kilomeeter jalutuskäiku (konteinerini ja tagasi) ei löö kedagi maha, vaid soodustab pigem liikuvat eluviisi ning on inimestele igal juhul kasulik. Kuidas käib prügi äraviimine – kui on kaks eraldi kasti, kas siis käib üks auto ja kõik kallatakse ühtekokku või tuleb ikka kaks autot? Mauer: Ikka eraldi autod käivad. Kuid vanapaberitki kogutakse tavalise prügiautoga, seda aga eraldi kogumisringide käigus olmeprügist eraldi. Vanapaber jõuab olmeprügi hulka ainult siis, kui see on oluliselt saastunud. Kõikidest vanapaberi ja segaolmejäätmete ühtekallamise juhtudest ootavad vedajad aga infot, et vajadusel autojuhte kontrollida. Miller: Kui on silmas peetud, et segaprügil, paberil/papil ja pakendil on eraldi konteinerid, kas peaks siis käima kolm erinevat autot. Siis vastus on, et võib, aga ei pea, erinevaid jäätmeliike kogutakse sama tehnikaga aga erinevatel ringidel. Taaskasutatava materjali kogumiseks mõeldud konteiner tühjendatakse samasse autosse juhul, kui konteiner sisaldab mittevastavaid jäätmeid. Luude: Auto võib ju olla sama, kuid eraldi jäätmeid kogutakse eraldi ringiga. Olmejäätmeid koguv auto võib tühjendada paberikasti olmejäätmete hulka siis, kui paber on taaskasutamiseks rikutud. Üldiselt tuleks aga vaadata, et paber ei saaks rikutud, sest ühistu saab sellisel juhul topeltarve – ühe paberikonteineri juurde sõitmise ja teise olmekonteineri tühjendamise eest.Kui ühistul on küsimusi, võib vedajaga ühendust võtta ja küsida, siis saab kõik selgeks. Kas ohtlike jäätmete jaoks peab olema eraldi kast ja mis juhtub siis, kui näiteks üks patarei satub olmejäätmete hulka? Mauer: Ohtlikke jäätmeid saavad linlased üle anda keskkonnajaamades, patareide, akude ja õlijääkide kogumiseks on linnas eraldi kogumispunktid. Vanu ravimeid võtavad vastu apteegid. Küsimusele, mis juhtub, kui üks patarei satub valesse kasti, on aus vastus – midagi ei juhtu. Keegi ei suuda tuvastada ühte vales kastis asuvat patareid. Küll on võimalik tuvastada olmeprügikonteinerisse visatud suures koguses ohtlikke jäätmeid. Sellisel juhul ei ole jäätmekäitlejal õigust prügikonteinerit tühjendada, konteineri eest vastutaja peab ohtlikud jäätmed kastist eemaldama. Luude: Kõikides lepingutes on kirjas, milliseid jäätmeid kuhu panna. Nendes on ka selgelt kirjas, et olmejäätmete hulka ohtlikke jäätmeid panna ei tohi ja patareid tuleb viia vastavasse kogumispunkti. Miks on klaasikonteinerid väga väikse suuga – sinna saab panna pudeleid ja joogiklaase, aga näiteks pragunenud või põhja alt löönud kolmeliitrine purk sinna ei mahu. Isegi ühe kannu pidin enne vastu konteinerit puruks lööma, et see siis sinna sisse panna. Mauer: Klaasikonteinerite materjali sisestamise avaus on väike põhjusel, et sealt ei mahuks sisse prügikotid. Luude: Väike suu on selle pärast, et vältida võimaluste piires muude jäätmete sattumist nendesse konteineritesse. Kui augud oleksid suured, pandaks nendesse kastidesse paraku ka muud. Vaatamata sellele, et inimene on mõistusega olend, ei oska ta oma mõistust tihti kasutada. Kui konteinerile on kirjutatud klaas, ei pane ta sinna mitte ainult klaasi. Kogutav klaastaara üldjuhul nendesse konteineritesse ka mahub, kui on aga suuremamõõtmelisi pakendeid, siis soovitame need inimestel kokku koguda ja jäätmejaama viia. Mingil juhul ei tohiks neid konteineri juures purustada, sest tekkivad klaasikillud võivad olla ohtlikud. Mis on karistus selle eest, kui jätkan ikka vanaviisi ega sordi prügi? Kes mind kontrollib? Mauer: Jäätmehoolduse nõuete täitmist kontrollib linnavalitsuse linnamajanduse osakond ning veofirmadki edastavad linnavalitsusele infot nende olulistest rikkumistest. Tegelikult ei karista me kedagi, ametnikud ei hakka 1. jaanuarist elanike prügikastides sorimas käima. Küll aga kontrollitakse, kas ühistute ja asutuste juurde on ikkagi paigaldatud vanapaberikonteinerid, ja saame ka kontrollida, kas ettevõtted annavad ohtlikke jäätmeid üle. Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, plast, muud jäätmed)? Mauer: Kodus tuleks liigitada jäätmed kolmeks: pandipakend, segapakend (siia kuuluvad klaaspudelid, tetrapakid jms) ja olmejäätmed. Lisaks eraldi ohtlikud jäätmed. Kuurme: Ideaalis peaks eraldi koguma pappi ja paberit, panditaarat, klaasi, plastpakendeid ning biolagunevaid jäätmeid. Ja kui ma nüüd ikkagi sorteerin kõik oma prügi ära, siis kui tihti olen ma kohustatud prügiautot tellima? Mauer: Ikka üks kord kuus. Luude: Jäätmeseadus kohustab tiheasustusega alal prügi vedama vähemalt üks kord kuus. Kui mina kõik ilusti reeglite järgi ära sorteerin, aga naabrimutt viskab ikka kogu prügi ühte konteinerisse, kas siis saab kogu ühistu selle eest karistada ja peab kallimat tasu maksma? Mauer: Ühistule ei saa selle eest karistust rakendada, kui keegi ühistu liikmetest on jätnud oma jäätmed sorteerimata, ühistut saab karistada vaid selle eest, kui ta ei paigalda uuest aastast vanapaberi jaoks eraldi konteinerit. Üldiselt me ikka eeldame, et elanikud sorteerivad prügi ja kasutavad kogumisvõrgustikku, sest muidu ei võeta lõpuks Tartu linna prügi prügilates vastu ning hinnad tõusevad. Luude: See on ikka ühisvastutus, majaühistu vastutab selle eest, et konteineri sisu vastaks jäätmevedajaga sõlmitud lepingu sisule. See võib saada suureks probleemiks, kui üks korter prügi ei sorteeri. Ühistud peavad aga oma liikmeid informeerima ja rääkima, miks ja kuidas sorteerida ja mis juhtub, kui eriliigilised jäätmed omavahel segi aetakse. See on puhtalt kasvatuse ja veenmise küsimus. Tegelikult on ühistul tugevad võimalused oma liikmeid veenda reegleid täitma kuni korterite sundmüügini välja. Kuurme: Kui ühistul on eraldi konteinerid olemas, ei hakata eksijaid kohe karistama. Tähtis on, et piirkonnas on asi korraldatud ning kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduseeskiri loodud. Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi – kas politsei või prügiauto juht? Mauer: Trahve saavad määrata keskkonnainspektsioon ja linnavalitsus. Luude: Kliendipõhiselt otsustab autojuht: kui ta näeb segajäätmete hulgas midagi sobimatut, on tal õigus konteineri tühjendamisest keelduda ja klient saab selle sõidu eest tühisõiduarve. Trahvi määravad siiski keskkonnainspektorid. Kui vaidlustada trahv, siis mis saab konteineris olevast prügist niikaua? Mauer: Siis fikseeritakse prügikasti sisu fotode ja dokumenteerimisega, kindlasti ei hoita seda prügi mitu aastat kui tõendusmaterjali. Luude: Üldiselt peaks pretensioonid lahendama kahe tööpäeva jooksul. Küll võib prügikonteineri sisu jääda seisma, kui keskkonnainspektori trahv kohtu kaudu vaidlustada. Kust saab infot üldkasutatavate prügikonteinerite kohta? Mauer: Info on olemas Tartu linna kodulehel keskkonnainfo rubriigis. Miks peab prügi sorteerima, kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse? Mauer: Sorteerima peab, sest näiteks paber on väärtus ja selle ümbertöötamine aitab metsa säästa. Miller: Eraldi kogutud taaskasutatavaid materjale ei viida prügilasse. Näiteks ASil Ragn-Sells on Tartus Jalaka tänavas sorteerimisjaam, kuhu viiakse kõik paberi- või pakendiringidega kogutud materjalid. Luude: See ei ole ju nii. Liigiti kogutud jäätmed saab panna taaskasutusse. Mida homogeensem on jääde, seda rohkem on temaga võimalik midagi ette võtta taaskasutamise mõttes. Mida heterogeensemad jäätmed on ehk mida rohkem segamini või kokku puutunud mõne teise jäätmega, seda kiiremini langevad selle taaskasutamise võimalused. Seetõttu ongi just tekkekohal sorteerimine oluline, sest erinevate jäätmete segunemisel nende kvaliteet langeb. Kuidas prügimäel vahet tehakse, kas koormas on sorteeritud või sorteerimata segaolmejäätmed? Mauer: Vahet tehakse visuaalselt. Näiteks koorem, mis ilmselgelt koosneb suuresti aiajäätmetest või ohtlikest jäätmetest või pakenditest, on ladestamiseks kõlbmatu. Üldiselt toimib asi nii, et prügila haldajad koostavad nimekirjad kohalikest omavalitsustest, kus on loodud vanapaberi, pakendite, ohtlike jäätmete ja aia- ning pargijäätmete liigiti kogumise võrgustik. Nendest omavalitsustest saadetud prügi loetakse ladestamiskõlblikuks. Luude: Prügimäel ei tehtagi vahet, sest täna puudub ka üheselt võetav kord, mis lubab hinnata, kas tegu on sorteeritud või sorteerimata prügiga. Kas plastist valmistoidukarbid on pakend? Aga kingakarbid? Sukkpükste ümbrised? Kas jogurtitopsid ja tetrapakid, võikarbid ja õlipudelid ja üldse kõikvõimalikud pakendid tuleb enne pakendikogumiskasti viimist puhtaks pesta? Mauer: Toidukarbid, kingakarbid, sukkpükste ümbrised on pakendid. Pakendid sobivad pakendikogumiskasti ainult puhastena – pesemata õlipudelite, võikarpide jms puhul on tegemist olmejäätmetega. Miller: Määrdunud pakendid tuleb vee all ära loputada, näiteks jogurtipakend, plekist kilukarp jne. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning võivad tekkida vaglad jne, selline tegevus läheb vastuollu omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadega ega ole vastuvõetav ka pakendisorteerijatele. Paberpakendit pesta ei tohi, kuna vettinud ja määrdunud paber ei ole enam taaskasutuseks kõlblik materjal. Luude: See on kahe otsaga asi, kuigi pesemine pole siin õige sõna. Enne pakendikonteinerisse viimist tuleb pakend veega üle loputada, sest näiteks piimapakis olev piim läheb roiskuma ja muudab pakendi kasutuks. See on aga väikese Eesti probleem, Saksamaal on näiteks pakendeid keelatud pesta, sest vesi on kallis. Seal tekib neid jäätmeid nii palju, et on võimalik investeerida ka tehnoloogiasse, mis pakendid enne taaskasutamist puhtaks peseb. Mida tähendab puhas pakend? Kui papist koogikarbil on kreemiplekk peal, siis kas see on määrdunud või puhas? Mauer: Kui karbil on väike plekk, on see puhas pakend. Kui selle küljes on suur kreemitükk, on see must. Mind on pikemat aega painanud, et milliseks jäätmeks liigitub näritud närimiskumm ehk näts. Orgaaniline ega biolagunev see ju pole. Kas seega peaks oma näritud nätsud kokku koguma ja ohtlike jäätmete vastuvõttu viima? Mauer: Närimiskumm on olmejääde, see tuleks visata tavalise prügi hulka. Kuhu panna kilekott värskelt korjatud koerajunnidega, kui läheduses ei ole ühtegi selleks ette nähtud kasti? Mauer: Sellise kilekoti võib panna olmeprügi hulka. Eramaja omanikuna olen juba mitu aastat jäätmeid sorteerinud. Pudelid, plasttaara ja igasuguse muu taara (šampoonipudelid jne) viin kaupluste juurde kogumiskohtadesse, paberi põletan ära, muru ja kartulikoored käivad kompostrisse, patareid kogun sahvrisse ja viin kord aastas ohtlike jäätmete kogumiskohta. Uut korda mõistan aga nii, et mul peaks olema biolagunevate jäätmete komposter ning paberi- ja taarakogumiskoht. Paberit ju tegelikult põletada ei tohi. Kas eramaja omanik peab selle siis ära viima ja kuhu? Ja komposter saab kah ükspäev täis, lillepeenardesse seda sodi lõpmatult segada ei saa – kuhu ma selle siis sokutan? Mauer: Paberi saate viia keskkonnajaamadesse või paberpakendi konteineritesse, kuid seda tohib siiski ka põletada, välja arvatud läikepaberit. Uuest aastast saab ka aiajäätmeid soovi korral keskkonnajaamades üle anda. Millisesse prügikasti viskan ma pooliku kapsarulli ja suitsukoni? Mauer: Viskate olmeprügi hulka, kuid kapsarullid võib soovi korral ka kompostida. Kas õllepudelil pean korgi metallikasti ja pudeli klaasikasti ning sildi paberikasti panema? Mauer: Õllepudeli viite taara kokkuostu. Korgi viskate prügikasti olmejäätmete hulka. Silti eraldi ei ole mõtet ära kraapida, sest seda pole võimalik taaskasutada. Õllepudelilt ärakraabitud silt kuulub olmeprügi hulka. Luude: Piisab, kui kork panna metalli hulka ja pudel klaasi hulka. Silti pole mõtet ära kiskuda, selle saab sealt kätte teise tehnoloogiaga. Kuhu sorteerida edaspidi väiksed puutükid, nagu tikud, hambaorgid vms? Mauer: Need kuuluvad olmeprügi hulka. Luude: Kui puutükke tekib juba tonn kuus, tuleb viia sinna, kus puidujäätmeid vastu võetakse. Mida teha tuhaga? Et seda ei tohi uuest aastast koos olmeprügiga ühte konteinerisse panna, muretsesin kaks konteinerit. Tuha äravedu on oluliselt kallim, kuid äraveopäeval kallati mõlemad konteinerid ühte autosse. Kuidas on õige käituda? Mauer: Olmejäätmete konteinerisse ei ole lubatud paigutada kuuma tuhka, jahutatud tuha paigutamine konteinerisse ei ole keelatud. Kui tegemist on ahiküttega majaga, kus tuhka ei teki väga palju, võib jahutatud tuha panna olmejäätmete konteinerisse, kuid seda ei tohiks olla seal üle ühe kolmandiku. Kui tegemist on kivisöega köetava majaga, kus tekib väga palju tuhka, tuleb tuhk koguda eraldi ning tellida selle äravedu vastavalt vajadusele. Teenus on kallim kui olmejäätmete äravedu, kuna tuhk on tavalisest olmeprügist raskem. Konteineritäie tuha üleandmisel tuleb ka prügilas maksta rohkem kui konteineritäie olmejäätmete eest. Nii tuhk kui olmejäätmed ladestatakse Aardlapalu prügilas, seega ma ei näe siin vastuolu, kui neid konteinereid tühjendab üks auto ning viib need siis prügilasse ladestamiseks. See olukord on põhiõtteliselt erinev olukorrast, kus ühe autoga tühjendatakse näiteks vanapaberi ja olmejäätmete konteinerit (üks peaks minema taaskasutusse ja teine prügilasse). Nendes piirkondades, kus on jõustunud korraldatud jäätmevedu, võib olmejäätmeid vedada ainult piirkonnas konkursi võitnud jäätmefirma. Eraldi kogutud tuhka võib aga vedada kliendi poolt valitud ettevõte ning tuhavedu võib tellida vastavalt vajadusele (näiteks 1-2 korda aastas). Kuhu ma oma vanad kotad ja riideräbalad panen? Kas tohib panna olmejäätmete prügikasti? Mauer: Jah, olmejäätmete prügikast on sobiv koht. Kuurme: Hetkel ei ole tekstiili taaskasutamiseks leitud head lahendust, kuid varsti peaks asi muutuma. Seni visatakse need olmeprügisse. Mida teha väikeste koguste puiduga (näiteks väike kapp) ja metalliga (auto velg)? Sõitmine ja kuskile vedamine on ju kallis! Mauer: Neid saab üle anda keskkonnajaamades, veo võimalus tuleb ikka endal leida. Kuhu lähevad läikepaber ja raamatukaaned? Mauer: Läikepaber läheb vanapaberi hulka, raamatukaaned olmeprügi hulka. Kas aknaklaasile ka kuskil konteiner on? Mauer: Aknaklaasi saab tasu eest üle anda keskkonnajaamades. Et aknaklaasile pole taaskasutust, läheb see prügilasse ja selle üleandmise eest tuleb maksta. Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid ja printeritindikad? Aga mittetöötav elektroonika (kõrvaklapid)? Mauer: Tühjad kirjutusvahendid tuleb visata olmeprügi hulka, mittetöötav elektroonika ja printeritindikad viia keskkonnajaama. Kust saada biolagunevaid kilekotte biojäätmete ladustamiseks ja kas prügi äraviijad on piisavalt targad saamaks aru, et tegu pole tavalise läbipaistmatu kilekotiga? Mauer: Biolagunevate jäätmete (köögijäätmete) eraldi kogumist Tartus hetkel ei toimu, seepärast pole mõtet nende peale ka raha raisata. Miller: Kui peetakse silmas maisitärklisekotte, siis neid saab osta toidupoest (praegu täit- sa müügil, tuleb lihtsalt letti-delt üles leida). Kuid neid tasub küsida ka oma jäätmekäitlejalt. Luude: Neid on võimalik osta ka suurematest kauplustest ja need on tähistatud nii, et on aru saada, millega on tegu. Kus peaks kortermajas elav inimene kõiki neid prügikaste ja -kotte hoidma? Kui iga päev kotikesega (kilekotikesega!) väikseid prügikoguseid välja viima hakata (sest millal ikka tekib mingi mõistlik kogus biolagunevat jäädet?!), kas ei tõuse sellest rohkem keskkonnakahju kui sorteerimata jätmisest? Mauer: Kortermajades ei toimu veel biolagunevate köögijäätmete eraldi kogumist – need tuleks ikka panna olmeprügi hulka. Luude: Biolagunevaid jäätmeid veel ei koguta, need lähevad segaolmejäätmete hulka. Kuid toidujäätmeid ei ole mõistlik toas kaua hoida, neid tulebki iga päev välja viia. Kuurme: Uuem köögimööbel on varustatud mitme eraldi kogumisvahendiga. Kui mida-gi läheb haisema, on inimese enda valik, kui kaua ta seda talub – asja peab võtma mõistusega. Palun seletada täpselt, mis sorteeritud prügist edasi saab! Kas iga prügiliigi jaoks tehakse omaette prügiladestamise koht juhul, kui prügikäitlemistehast olemaski pole? Mauer: Tekkekohas eelsorteeritud jäätmed viiakse Ragn-Sellsi sorteerimisjaama. Seal toimub täiendav sorteerimine materjali liigi ning kvaliteedi põhiselt, seal eraldatakse ka mittevastavad jäätmed (prügi), pakitakse ning transporditakse edasi taaskasutusettevõtetesse. Nendest materjalidest tehakse uued tooted. Luude: Kõik jäätmed sorteeritakse vastavalt liigile. Paberi suurim ümbertöötamistehas on Leedus Klaipedas – sinna viime paberit ja pappi, väikeses koguses ka Räpina paberivabrikusse. Valge paber läheb Soome, ajalehtedest tehakse Tallinnas tsellvilla. Plastmass läheb 80% ulatuses Tallinna plastitehasesse, seal tehakse sellest graanulid ja saadetakse Hiinasse. Klaas läheb Järvakanti ja osa ka Lätti. Metalli saadame purustatuna üle maailma. Sestap on müüt, et kõik läheb lõpuks ühte kasti, väär. Aasta-aastalt töödeldava jäätme kogus suureneb. Kes korraldab korraliku sorteerimisõpetuse kõigile? Mauer: Sorteerimiskoolitusi peaks organiseerima vajadusel kohalik omavalitsus. Luude: Kes on kõik? Kindlasti ei hakka igaühe ukse taga keegi käima, infot tuleb otsida ja teavitusüritustel käia. Mauer: Järgmisel aastal saab linna keskkonnateenistus juurde ühe inimese, kelle tööülesandeks saab ka inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Pakendiseaduse muudatuste eelnõu kohaselt peaksid ka pakendiorganisatsioonid hakkama avalikkust ja tarbijat teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest. Kuurme: See töö on nii taaskasutusorganisatsioonide, omavalitsuste kui ka erinevate keskkonnaprojektide korraldada. Miks on patareide kaste vähe? Mauer: Sellest aastast on neid Tartus kokku 40 ja see ei ole sugugi vähe. Need on koolides ja kauplustes, kuid poodides on need tihti märkamatus kohas. Meil selline naljakas maja, et majal on neli omanikku ja neli korterit. Igaüks on uhkust täis – igaühel on oma prügikast, kokku siis neli tükki. Need mahuvad täpselt kahe maja vahele ära. Kas uuest aastast peab selle veel neljaga korrutama ja kahe maja vahele 16 prügikasti panema? Mauer: Nelja korteriga majal ei ole kohustust omada oma maja juures eraldi liigiti kogumise konteinereid, sellisel majal on lubatud kasutada linnas olemasolevaid kogumispunkte. Kui nende nelja korteri omanikud konteineri rendi- ja vedamiskulud aga kokku arvutaksid, näeksid nad, et koos askeldades oleks see tunduvalt odavam. Ka siis, kui naaber rohkem prügi toodab. Kuidas peaks oma prügi kogumispunktidesse toimetama see inimene, kellel ei ole isiklikku autot? Meil ju propageeritakse autovaba linna ideed, või kuidas sellega oligi? Mauer: Autot on vaja vaid keskkonnajaama jõudmiseks, ülejäänud kogumiskohad ei nõua autoga liiklemist. Inimesed saavad ju ka poes ilma autota käidud! Mis on ohtlikud jäätmed ja mis saab ohtlikest jäätmetest? Kas nende jaoks tuleb ka eraldi konteiner või neid tuleb kuskile ise vedada? Mauer: Ohtlikke jäätmeid (värvijäägid, akud, kemikaalid, päevavalguslambid, patareid, õlijäägid, elavhõbekraadiklaasid, remondijäätmed) saavad linlased üle anda keskkonnajaamades, patareide, akude ja õlijääkide kogumiseks on linnas eraldi kogumispunktid. Vanu ravimeid võtavad vastu apteegid. Kuidas on lood orgaaniliste jäätmete konteineriga? Kui tihti seda tühjendatakse ja kui suured need konteinerid on? Kas tõesti hakatakse neid suurte kortermajade juures iga päev tühjendama? Kuna orgaanilised jäätmed on ka kõik toidujäätmed, siis neil on teadupärast paha komme sooja ilmaga roiskuma hakata. Kuna peaks muudest eraldi sorteerima, siis mõistliku koguse kogunemine võtab kauem aega kui tavalise olmejäätmete konteineri täitumine. Kas siis tõesti seisavad suvel need konteinerid pikemat aega ilma tühjendamata ja levitavad oma aroome, peibutades putukaid ja muid elajaid? Mauer: Tartus ei toimu ja lähiajal ei hakka ka toimuma orgaaniliste jäätmete eraldi kogumist. Toidujäätmed võib panna olmejäätmete konteinerisse või ühistu võib soovi korral korraldada oma territooriumil biojäätmete kompostimise. Luude: Tartus pole orgaaniliste jäätmete kogumist seni rakendatud, Tallinnas on see kord olemas ja biojäätmete jaoks on vedajatel eraldi ringid. Ostes kodutehnikat või tellides/ostes midagi suuremas koguses, on need enamasti pakendatud pappkastidesse. Nii vanapaberi plastkonteinerid kortermajade juures kui ka pakendikonteinerid on väikese sisestusavaga, seega natukegi suuremat pappkasti sealt sisse ei topi, voldi palju tahad. Järgmine pähe tulev variant on kast tükkideks lõikuda. Kas pappkast on pärast tükkideks lõikumist vanapaber või pakend, s.t kumba kasti võin seda panna? Ja kas ma üldse võin seda sinna konteinerisse panna lõigutuna või peaksin ma iga suurema pappkasti viima keskkonnajaama? Mauer: Pappkasti võib panna kokkusurutuna (väiksemaks lõigatuna) paberpakendi konteinerisse, kuid võib viia ka keskkonnajaama. Luude: Kodutehnikat ostes tuleb meeles pidada, et pakend koos vahtplastiga tuleb vähemalt kuus kuud alles hoida. Kui kodutehnikaga peaks probleeme olema ja pakend on ära visatud, on seda raske poodi tagasi anda. Aga kui prügikasti ei mahu, võib selle viia jäätmejaama. Kuidas saavad lood olema kodutehnika pakendamisel kasutatava vahtplastiga? Praegu peaks selle viima keskkonnajaama suurde kogumiskotti, kas ka edaspidi? Mauer: Praegu kogutakse vahtplasti vaid keskkonnajaamas. Et see on nii mahukas materjal, ei ole mõistlik selle jaoks eraldi konteinereid üles seadma hakata. Kas mul oleks võimalik tellida sorteeritud jäätmete äravedu, selmet käia prügikottidega mööda poetaguseid pakendikonteinereid otsimas? Pealegi on nad sageli täis. Kellelt võiks sellist vedu tellida ja kui palju see maksaks? Mauer: Pöörduge jäätmekäitlejate poole. Luude: Teenuse pakkujaga tasub ühendust võtta ja oma kogustest rääkida. Kui need on piisavad, on vedaja valmis ka vastavad konteinerid kogumiseks paigaldama. Kuurme: Pakendite äravedu võib tellida ka kolataksolt – www.kolatakso.ee. Tallinnas on Ragn-Sells korraldanud rohelise koti kampaaniaid taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja äraveoks – kas Tartus saaks ka niimoodi? Mauer: Tõenäoliselt käivi-tame nimetatud teenuse uuest aastast kahes Tartu piirkonnas. Prügisorteerimine eeldab, et kuskil on ka prügikäitlustehas. Kas Lõuna-Eestis on prügikäitlustehas olemas? Miller: Ragn-Sellsi Lõuna-Eesti sorteerimisjaam asub Tartus Jalaka tänavas. Kuid sinna jõuavad ainult tekkekohas eelsorteeritud jäätmed. Segaolmejäätmete konteinerisse kogutud materjali eraldi ei sorteerita ning kui see sisaldab taaskasutatavaid materjale, siis võib juhtuda, et alates 1. jaanuarist 2008 jäätmekäitlusettevõtted seda konteinerit ei tühjenda. Kuurme: Lõuna-Eesti prügi sorteeritakse mingis osas jäätmekäitlejate juures ning mingis osas saadetakse see eelsorteerimisele Torma ja Väätsa prügilasse. Kas enne jäätmesorteerimisjaama väljaehitamist oli ikka õige kehtestada uus prügisorteerimiskord? Mauer: Siin on valida, kas sorteerida jäätmed nende tekkekohas või koguda kokku ja sorteerida tehases. Eestisse jäätmesorteerimisjaamu aga ei rajatagi, sest Tallinna lähedal asuv tehas oli ilmekas näide, et see ei õigusta ennast. Aeg näitab, mida on juurde vaja – võib-olla on see hoopis jäätmepõletustehas või kompostimisjaam. Luude: Loomulikult oli see õige, sest nagu juba öeldud, segujäätmete hilisem sorteerimine on problemaatiline, Tallinnas oli tehas, see pandi kinni. Selliste jäätmete sorteerimine on keeruline ja seguna kogutud jäätmed ei kõlba suuresti taaskasutuseks. Kuurme: Vastav nõue oli teada juba neli eelnevat aastat. Kes tahtis, sai sellega kohe algust teha, et 2008. aastaks valmis olla. |
