«Kaks kasti on miinimumnõue,» tähendab Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. Lisaks olmeprügikonteinerile peab iga ühistu, kus kümme või enam korterit, endale tellima ka vanapaberikonteineri. Just nimelt tellima, sest linnavalitsus ei taga ühistutele ühtegi kasti ega nende äravedu – ühistud peavad ise seaduse täitmise eest hea seisma.Kolmekuuline üleminek Linnavalitsusse jõuab ühistutelt tihti küsimus, et kohustus on, kuid kes selle täitmise eest maksab? «Ikka ise tuleb maksta!» märgib Mauer ja lisab, et uus kord ei kergita prügiveole kulutatavaid summasid kuigivõrd – ta on välja arvestanud, et näiteks 45 korteriga majas tõuseb prügiveo tasu kolm krooni korteri kohta. Kui prügisorteerimisega ei alustata, lõpetab prügila ühel hetkel aga linna jäätmete vastuvõtu või küsib nende eest kümnekordset saastetasu. «See tähendaks juba väga suuri arveid, seega pole mõned kroonid selle kõrval kõneväärt,» lausus ta. Liiatigi – kui paber ja pakendid olmeprügi seest eraldi sorteerida, väheneb ka selle hulk ning olmejäätmete veole kuluvad summad võivad kahaneda. Ühistud peaksid lisakonteinerite tellimise sooviga oma piirkonna jäätmekäitleja poole pöörduma aga juba detsembris, sest suure nõudluse puhul ei pruugi need ühistute soove kohe täita saada. «Samas oleme arvestanud üleminekuperioodiga ning enne märtsi kedagi lauskontrollima ega trahvima ei hakka,» lubas Mauer. Lähiajal valmistub linnavalitsus ka pakendiorganisatsioonide paigaldatud paberikonteinerite seniseid asukohti üle vaatama – kuna kortermajad peavad endale tellima oma konteinerid, on pakendiorganisatsioonide konteinerid plaanis viia hoopis eramajade piirkondadesse. Eramajade ja väiksema kui kümne korteriga majade elanikel ei ole lisakonteineri paigaldamise kohustust. Prügi peavad sortima nemadki, kuid maja juurde jääb alles senine olmejäätmete konteiner. «Oleme arvestanud, et mingis koguses paberit tulehakatuseks ju ikkagi kasutatakse,» tähendab Mauer. Ülejäänud paber ja pakendid tuleb viia nii-öelda ühiskondlikesse konteineritesse. Parem alustada kohe Neile nurisejatele, kes ei taha paberi- või pakendikott käeotsas konteinerini minna, lausub Mauer vastukaaluks, et sorteeritud jäätmete konteinerisse viimine võiks olla samaväärne tegevus kui poes käimine. ASi Cleanaway tegevdirektor Argo Luude soovitab mõelda ka asja positiivsema poole peale – nimelt soodustab see kindlasti ka inimeste tervislike eluviiside arengut. «Konteinerite vahe peaks linnas olema umbes pool kilomeetrit. Üks kilomeeter jalutuskäiku konteinerini ja tagasi on inimestele igal juhul kasulik,» tähendab ta. Kui linnas asuvatesse konteineritesse jäätmete viimine on aga ikka väga vastumeelt, võivad ka eramajade elanikud koju mitu kasti muretseda. «Igal juhul tasub pöörduda jäätmekäitlejate poole ja uurida, milliseid võimalusi on olemas. Võimalusi tuleb ju pidevalt juurde ja kui elanikud on aktiivsed ja avaldavad soovi, on see aluseks ka jäätmekäitlejatele uute teenustega turule tulemiseks,» selgitas Mauer. Argo Luude sõnul peavad inimesed arvestama, et jäätmete käitlemises on ees ootamas väga suured muutused. Näiteks nimetab ta, et aastast 2020 tuleb tõenäoliselt lõpetada igasuguste looduses vähegi reageerivate jäätmete ladestamine, nagu Hollandis ja Saksamaal juba praegu. See tähendab, et nii nagu jäätmeid praegu prügimäele viiakse, seda enam teha ei saa. «Sellised nõuded toovad väga suuri muudatusi ka inimeste igapäevaelus,» lausus ta. Tartlastele on prügimajanduses järgmine tähis aasta 2010, mil tuleb hakata eraldi sorteerima ka biolagunevaid jäätmeid. Tallinnas on see kord kehtinud juba mõne aasta. «Igatahes on naiivne loota ja oodata, et prügi sorteerimise kohustus mööda läheb. Parem alustada sellega juba kohe,» tähendab Luude. ------------------------------------------------------------------------- Mida peab tegema kodanik, et täita seadust? Üle 10 korteriga majas Ühistu peab lisaks olmejäätmete konteinerile maja juurde tellima ka paberi-papikonteineri. Pakendid võib viia linna kogumisvõrgustiku raames paigaldatud pakendikonteineritesse, kuid pakendikonteineri võib tellida ka maja juurde. Vähem kui 10 korteriga majas Ei ole kohustust olmejäätmete konteinerile lisaks teisi konteinereid tellida. Paberi-papi ja pakendite sorteerimiseks võib kasutada linna kogumisvõrgustiku raames paigaldatud pakendikonteinereid. Eramajapidamises tuleks sortida prügi selliselt: vanapaber kogumispunkti, biolagunevad aiajäätmed kompostida ise või viia keskkonnajaama, pakendid kogumispunkti, taara vastuvõtupunkti, muud segaolmejäätmed kodu juures olevasse konteinerisse. ------------------------------------------------------------------------- OLMEJÄÄTMED – kõik, mis ülejäänud liikide alla ei mahu, ehk kodumajapidamisjäätmed. PABER-PAPP – ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaaneta raamatud, pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid. Paberikonteinerisse ei või panna määrdunud või vettinud pappi ja paberit, sellist pappi ja paberit, mis sisaldab muud materjali (nt fooliumi), majapidamispaberit, kilet, kasutatud pabernõusid ja papptopse, fooliumi ja kopeerpaberit, ehituspaberit, vahtplasti, katrongist joogipakendeid. PAKENDID – klaas-, plast-, metallpakend ja joogikartong asetatakse ühte konteinerisse. Pakendite alla kuuluvad jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt šampoonipudelid), plastnõud ja -karbid, muud puhtad plastpakendid, kilekotid ja pakkekile; värvitud ja värvilised klaasist alkoholipudelid (nt veini- ja viinapudelid, v.a tagatisrahasüsteemi kuuluvad pakendid), värvitud ja värvilised klaaspurgid, muud värvitud või värvilised klaaspakendid (nt klaasist siirupi- või õlipudelid); toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid, konservipakendid (nt konservikarbid), muud puhtad metallpakendid (v.a tagatisrahasüsteemi kuuluvad pakendid); PUHTAD kartongist piima-, mahla-, veini- ja jogurtipakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna plastist mänguasju, kummist tooteid, ohtlike ainete pakendeid (näiteks kodukeemia pakendeid, lahustipudeleid), hügieenisidemeid, ühekorramähkmeid jms, akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne, peegelklaasi, aerosoolpakendeid (näiteks õhupuhasti või juukselaki pakendeid), toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartongpakendeid. Lisaks tuleb eraldi sorteerida OHTLIKUD JÄÄTMED – näiteks plahvatusohtlikud ained, oksüdeeruvad ained, tuleohtlikud ained, mürgised ained, värvijäägid, akud, kemikaalid, päevavalguslambid, patareid, õlijäägid, elavhõbekraadiklaasid, remondijäätmed. Need saab üle anda keskkonnajaama. |
