Tartu Postimees
 «  06.detsember 2007  » 
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam/Advertising Töötajad Kuulutus ajalehte Tartumaa kinnisvara
» Täna
» Varia
Kultuuriaken
Täna Tartus
Jetsport CUP 2012, Eesti ja Balti MV 1.etapp jettide raja sõidus
Nahast tubakakoti valmistamise õpituba
AHHAA valgusenäitus "Ahhaa, särab ja säriseb!"
SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõidud
Rahvarõivapäev Eesti Rahva Muuseumis
 Tartu Postimees > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Jüri Talvet: mis keeles meil tuleks oma kodu hoida?


04.12.2007 00:01
Jüri Talvet, Tartu Ülikooli professor


 
Jüri Talvet
Foto: Margus Ansu

Vaidlused selle üle, mil määral Eestis inglise keelt kasutada, ei rauge küllap seni, kuni meie vaimu ei tule tasakaal. Vaimse tasakaalutuse taga on see, et Eesti on noor, kehalt väike kultuurrahvas ja et meie ühiskonda valitsevad mehed.

Rahvuse-eelse vaimu peamised tagajad olid meil naised, kes rahvalauludes kandsid põlvest põlve tundlikkust ja lüürikat. Rahvuseajastul on Eestit seevastu üha teinud mehed, nende kokku pandud käsud ja seadused. Nemad on valitsenud tehnikat – mis kodu loodusest lahti rebib ja me eluruumi närtsitab.

Majanduslik konkurentsivõime räägib selle poolt, et inglise keele kasutamist tuleks jõuliselt laiendada, paljudes valdkondades sellele kas või täielikult üle minna. Siis ei tekiks välismaa ärimeestel mingit tõrget meiega suhtlemisel, neid ei ootaks siin ees mingi arusaamatu hiina keel, vaid nad tunneksid, et saavad meil end sisse seada nagu oma kodus.

Globaliseerumine tähendabki eeskätt seda, et maailma vägevad seavad ennast mugavasti sisse väiksemate rahvaste kodudes, korraldavad need ümber vastavalt oma majakorrale. Müüvad takistusteta oma kaupa kõikjal. Lõpptulemuseks peaks olema üksainus suur ärirass, mille peamine elumõte on lakkamatult müüa ja osta, unustada kõik muu.

Maja ja kodu

Keel ise aga ütleb meile ette hoiatusi. Kreeka keelest pärit «ökonoomia» tähendab «majaseadust» või «-reeglit». Meil on see mõiste kodustunud «majandusena».

Me ei mõtle aga sellele, et nüüdse maailmamajanduse globaliseerumist ainsana tõsiselt häiriv «ökoloogia» on oma kreeka tüves üdini seotud sellesama «ökonoomiaga». Ökoloogia tähendab «majamõistust». Selleta ei saa olla «majareeglit». Mõistuseta reegel pole üldse mingi reegel ega seadus. Ökonoomia, mis ei hooli ökoloogiast, pole üldse mingi majandus, vaid on röövmajandus.

Vaatasin, et näiteks 1957. aasta Websteri entsüklopeedilises sõnaraamatus mõistet «ecology» veel ei tunta, tänaseks aga on ökoloogia muutunud maailma enesetundmise esmaseks teguriks. Laienedes võib see suuta ohjeldada globaliseeruva ökonoomia aplust, mille ohvriks suur osa elusloodusest ja selle liikidest, kaasa arvatud inimkeele liigid, on juba saanud.

Eesti keel saab lisada diskussiooni midagi, mis indoeuroopa keeltes mõneti kaduma läheb. Kreeka «oikos» (siit eestistatud «öko») tähendab ühtviisi nii «maja» kui ka «kodu». Romaani keeltes ei ole üldse sõna, mis eristaks «majast» «kodu». Ka vene keeles on «dom» nii ühe kui teise vaste.

Eesti keeles aga tähendab «kodu» ilmtingimata midagi märksa intiimsemat kui «maja» – see on miski, mis on seotud meie olemasoluga, meie tundmustega, armastusega.

Kui nüüd kõnealuses diskussioonis asendada «maja» «koduga» – sest maja või koja algmõte on ikkagi olla kellegi kodu –, saab aina selgemaks, et tänapäevane «majaseadus» räägib räigelt vastu «koduseadusele».

Kättemaks naissoole

Majandust korraldatakse nii, nagu maailm oleks lihtsalt majade kogum, mida saab lõpmatult müüa ja osta, mitte aga kodu, kus meil on määratud mööda saata oma isiklik kordumatu ja üürike elu.

Niisamasugune kodu, nagu maailm, on ka meie Eesti ühiskond.

Paraku see peamiselt meesteseltskond, kes Eesti rahvusriigi elu on nüüd juba 90 aastat korraldanud, ei ole omanud piisavat kodutundlikkust. Ka emakeelega on see seltskond hoolimatult ümber käinud.

Tänasel päeval, kus rahvusvaheline feminism on pöördeliselt tõstnud naiste eneseteadlikkust kogu maailmas, mõjuvad üleskutsed inglise keele üldiseks kasutuselevõtuks meessoo võimu agoonilise avaldusena.

Naissoole tahetakse kätte maksta emalt, s.o naiselt saadud keelt maha surudes. Selle kaugem siht on maja võõrandada, hoonest peletada kodu ja see keel, mis emast, naisest antuna koja teeb koduks ja seob selle loodusega.

Naissoole paneb vastassugupool tihti pahaks alalhoidlikkust. Aga mis siht olemisel veel olla saab, kui mitte selle hoidmine loomulikul, loodusest antud alal – kodu ja keele hoidmine? Kui ökonoomias hakkaks kasumiprintsiibi asemel valitsema alalhoiu põhimõte, võiks maailmal tõesti tekkida lootus oma olemasolu pikendada.

Sümbioosi vajadus

Olen oma viimaste aastate kirjutistes esile tõstnud sümbioosi mõistet. See tähendab suurte ja väikeste vastastikku viljastavat kooselu, looduse ja inimese kooskõla, mille üks osake on keeleökoloogia – keelekodumõistus.

Juri Lotmani mälestusskulptuuri avamise järel näitasid semiootikud ülikooli raamatukogu saalis videofilmi Lotmani televestlusest.

Lotman ei kasutanud küll sümbioosi mõistet, aga tuum on sama: kui inimolemasolule soovida mingitki realistlikku väljavaadet, siis selle saab üksnes tagada keelte ja kultuuride vastastikune austus, keelelis-kultuurilise «teise» mõistmise püüd isegi siis, kui see on «meie omale» võõras.

See filosoofia taunib äärmusi, tasakaalutust – võrdselt nii umbrahvuslust kui ka erisuste ükskõikset mahatallamist.

Sümbioos on ainus väljapääs tänapäeva väikesi ja isegi päris suuri kultuure kummitavast keeleummikust. Endassekapseldumine on utoopia. Eesti keha vilets tervislik seisund (rahvaarvu kahanemine, töökäte nappus) nõuab meie koja avamist neile, kes väljastpoolt on valmis siia tulema Eesti kodu tugevdama.

Hea on, kui meie õpetlaste kirjutised jõuavad rahvusvaheliselt enimlevinud keelte kaudu suurema lugejaskonnani kui tilluke kodupublik. Miks mitte laiendada ülikoolide doktoriõppes, kuhu satub ikka enam välismaalasi, inglise (või ka mõne muu võõrkeele) osa? Miks mitte võtta äriteabes eesti keele kõrval kasutusele rohkem inglise keelt?

Alustada võiks sellest, et näiteks Tallinna lennujaamas panna tuntuimates võõrkeeltes välja juhised, kuidas kesklinna tähtsaimatesse paikadesse jõuda ja kuhu suundub see rahvast pungil bussike, mis poole tunni takka lennujaama ees peatub.

Miski ei jää siin ilmas samaks. Sain näiteks hiljuti teada, et veel kümmekond aastat tagasi õppis Portugalis hispaania keelt vaid paarkümmend inimest, ent nüüd on neid tuhandeid. Hispaania ja Portugali suhted on paremad kui kunagi varem, Portugali väisavad massiliselt hispaania turistid. Sajanditepikkune umbusk hakkab ümber saama.

Samamoodi oleks lühinägelik Venemaa ees uksi sulgeda vaid seepärast, et selle poliitika on, nagu ta on, või et ajaloos oli seda ja seda. Kui raha leidub, võiksid mõned erialakursused ülikoolides olla ka vene keeles.

Aga asi ongi ju selles, et kõrgkoolide humanitaarosakonnad siplevad juba aastaid «võlgades». Keeleküsimuste piirolukordades tuleb igal juhul otsida inimlikke lahendusi. Halvim lahendus on jäik ratsionalism, ükskõik mis sihte see ka ei teeni.

Sümbioosi ja ökoloogia algelisim tõde on emakeele ja omakeelse kodu kaitse. Lüüriline luule tõestab, et iga rahva vaim saab end kõige täiuslikumalt väljendada emakeeles.

Ent emakeele alalhoidu peaksid panustama, igaüks oma varjundeis, kõik tegevusliigid, mida teostatakse keele kaudu. Mida rikkam meie keel, seda avaram meie vaim ja seda tugevam meie rahvus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  

  Varem samal teemal:

TÜ professor: inglise keelt peale surudes tahetakse naissoole kätte maksta (62)
2007-12-03 16:55
Tartu Postimehe eksklusiiv: vaata Laura Põldvere uut videot  (VIDEO)
Laura Põldvere
Foto: Tartu Postimees


Laura Põldvere debüütalbumi «Muusa» nimilugu, mis on selle sügise üks mängitumaid raadiohitte on nüüdsest saadaval ka muusikavideona, eksklusiivsena Tartu Postimehes.


> Loe siit | Kommenteeri
Marutaud kadus kui vits vette 
Marutaudivaktsiin metsloomadele
Foto: Järva Teataja


Ilmselt on see lennukilt metsadesse külvatud marutaudivaktsiin, mis muutis marutaudi nii Tartumaal kui kogu Eestis sisuliselt olematuks.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Arvamusplats
Ants Kask: kellele tulu, kellele peavalu
Kus asuvad Tartu prügikogumispunktid?
Margus Hanson: keskkonnasäästlik mõtteviis vajab harjutamist
Tartu Postimees ootab küsimusi uue prügisorteerimiskorra kohta!
Vaata lisaks samal teemal
Ivi Drikkit: tahaks ka talvel kõndida
Jüri Talvet: mis keeles meil tuleks oma kodu hoida?
TÜ professor: inglise keelt peale surudes tahetakse naissoole kätte maksta
Nils Niitra: väljapressimine progressi sildi all
Antenniga teleritest kaob pilt 1. veebruaril 2010
Lehm tuleb arvutiga hästi toime 
Männiku Piima uues vabapidamislaudas naudivad juba paar kuud elu lisaks Windoosale (vasakul), Linuxile ja Läptopile veel ligi sada lehma. Varsti tuleb neile lauda teise poolde sama palju lisaks.
Foto: Sille Annuk


Arvestades asjaolu, et lehm laseb end kogu aeg lüpsta, võib mõni vurle teda rumalaks loomaks pidada. Aga Männiku Piima tehnika viimase sõnaga vabapidamislaut tõestab, et lehmal on nutti piisavalt.


> Loe siit | Kommenteeri
TÜ autasustab matemaatikaõpetajaid 
Üks selleaastastest medalilaureaatidest on Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Tiia Toobal
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees


Reedel, 7. detsembril kell 14 annavad TÜ matemaatika-informaatikateaduskond ning Eesti Matemaatika Selts TÜ nõukogu saalis üle professor Gerhard Rägo nimelised mälestusmedalid.


> Loe siit | Kommenteeri
Puurmani silda tervitas regilaul 
«Seisa, seisa üle aja, üle vee ja üle raja,» laulsid Puurmani koolilapsed uuele sillale vanalt sillalt.
Foto: Sille Annuk


Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avaldas eile Puurmani liiklussõlme ja selle südameks oleva uue silla avamisel rahulolu, et aasta väldanud töö lõppes enne tähtaega ning jäi eelarve piiresse.


> Loe siit | Kommenteeri
Maamaks jääb Tartus endiseks 
Pensionäridel on võimalik saada maamaksu soodustust.
Foto: Caro/Scanpix


Tartu volikogu kehtestas 31 poolt- ja 7 vastuhäälega 2008. aasta maamaksumääraks 1 protsent maa maksustamishinnast. Sama maksumäär on Tartus kehtinud 2002. aastast.


> Loe siit | Kommenteeri
Noored pianistid võtavad Tartus mõõtu 
Klaver
Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht


Juba kümnendat korda kutsub Tartu 1. Muusikakool oma majja Lõuna-Eesti noori pianiste üksteiselt mõõtu võtma, vanu tuttavaid kohtama ja uusi sõpru leidma.


> Loe siit | Kommenteeri
Athena maja kihab filmihuvilistest 
Nädala sees algab Pöffi esimene seanss Athena majas kell neli pärastlõunal ja viimane kell kaksteist öösel.
Foto: Sille Annuk


Pimedate Ööde filmifestival käib täie hooga ja külastajaid jagub. «Mõnel filmil on vähem, mõnel rohkem vaatajaid, aga üle poole saali on enamasti ikka täis,» kinnitas Pöffi Tartu projektijuht Kristi Lont.


> Loe siit | Kommenteeri
IRL: Tartu tulevase aasta eelarve kipub laenude survel kärisema 
Jüri Kõre


Tartu 2008. aasta eelarve esimesel lugemisel märkis volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Jüri Kõre, et tuleva aasta eelarve on tunduvalt problemaatilisem ja pingelisem kui tänavu.


> Loe siit | Kommenteeri
Loovklass saab suunised uueks kuusaastakuks 
Raudteeäärsesse veetorni ja selle kõrval asuvasse hoonesse rajatav loomeinkubaator hakkab välja hauduma uusi võimekaid loomemajanduses tegutsevaid firmasid.
Foto: Sille Annuk


Loomeinkubaator, kultuuritehas, loovklass... Need on kolm uudset ja olemuslikku mõistet peaaegu sajaleheküljelises kirjapanekus, mis suunab Tartu kultuuri, spordi ja noorsootöö arengut järgmisel kuuel aastal.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartus selgitati välja, kuidas vahetunde huvitavamaks muuta 
Lisaks õppimisele tunnis on oluline ka muuta vahetunde huvitavamaks
Foto: Sille Annuk


Parimad aktiivse vahetunni projektid esitasid linnavalitsuse tervishoiuosakonna korraldatud konkursile Tartu Vene lütseum, Tartu Kroonuaia kool, Tartu Herbert Masingu kool ja Tartu Kivilinna gümnaasium.


> Loe siit | Kommenteeri
Ivi Drikkit: tahaks ka talvel kõndida 
Ivi Drikkit




> Loe siit | Kommenteeri
Vastukaja 



> Loe siit | Kommenteeri
Ööklubist välja visatud mees tegi politseile valeväljakutse 
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees


Politsei alustas väärteomenetlust noormehe suhtes, kes Tartu ööklubisse ilma põhjuseta politsei kutsus.


> Loe siit | Kommenteeri
Kirjad 



> Loe siit | Kommenteeri
Mari-Leen sai sünnipäevakingiks eksklusiivse moeshow  Galerii
Mari-Leen Kaselaan, Kristo Koppel ja Kelly Limonova
Foto: Indrek Galetin


Pühapäeva õhtul oma sünnipäeva tähistanud lauljatar Mari-Leen Kaselaan sai Eesti moemaailma tõusvalt tähelt Kristo Koppelilt kingituseks eksklusiivse moeshow.


> Loe siit | Kommenteeri
Pillimeistrit võlub Hendrix ja kvantfüüsika 
Halvo Liivamägi omaehitatud kitarriga Blues Machine
Foto: Sille Annuk


Geograafi diplomiga kitarrimeistrit Halvo Liivamäge (42) paelub ulmekirjanduse ja -filmide kõrval aina rohkem küsimus, kas igal meie sammul on otsene tagajärg ja tõprateod langevad alati kurja kaela tagasi.


> Loe siit | Kommenteeri
Ehituskaupluste kundede read hakkavad hõrenema 
Annelinnas asuv Tartu Ehituse ABC eile pärastlõunal – kliente käib, ent ostusummad on väiksemad.
Foto: Margus Ansu


Koduremontijate ammendunud järelmaksulimiidid ja väikeste ehitusfirmade raskused muudavad Tartu ehituskauplused harjumatult inimtühjaks – teenindajad naeratavad jälle ja peagi kukuvad ka hinnad.


> Loe siit | Kommenteeri
Bussijuhtide streik võib alata nädala pärast  


Täpselt nädala pärast võib Tartu linna bussiliikluse halvata üldstreik, mis sunnib tuhandeid inimesi tööle ja kooli hilinema, kui tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel ei jõuta palgaleppeni.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
 
Fotogalerii
15:54 26.11
Jõulukuuse teekond Kambja vallast Mäekülast Tartu Raekoja platsile
kõik galeriid
Täna
Tartu PM soovitab
Elu
 
Gallup
Tartu Aasta Tegu 2007 on... (2934)
Aardla tänava kergliiklustunnel
 3.72%
Ahhaa esimene Tartu teadusfestival
 2.79%
Athena konverentsi- ja kultuurikeskus ning Volga restoran
 25.49%
Aivar Kulli Oskar Lutsu monograafia
 2.32%
Betti Alveri raamat, koostanud Enn Lillemets ja Kristi Metste
 0.99%
Big Diamondsi jäähokiklubi moodustamine
 1.64%
Esimene Tartu rulluisumaraton
 2.35%
Johan Skytte mälestusmärk
 0.92%
Juhuluule antoloogia «O Dorpat»
 0.72%
Juri Lotmani mälestusmärk
 3.75%
Kesklinna kooli juurdeehitis
 1.23%
Kutsehariduskeskuse juurdeehitus
 1.60%
Laulupeomuuseum
 2.15%
Spaahotell Dorpat
 1.43%
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž
 5.76%
Tartu Erakooli asutamine
 4.16%
Tartu Ülikooli juubeliüritused
 3.24%
Tartu Ülikooli spordihoone juurdeehitis
 2.83%
Tartu Ülikooli molekulaarse biotehnoloogia labor
 2.52%
Võimlemisklubi Janika kuldmedal maailmameistrivõistlustelt
 3.82%
Ülikooli peahoone seinamaaling von Bocki maja seinal
 22.29%
Muu
 4.28%




Tartu lühiuudised
18:10 06.12
Jõgeva politseiinfo 6.12
17:24 06.12
Ropka-Karlova päevakeskuses leiab aset aasta viimane peoõhtu
17:21 06.12
Tartu Naeruklubi peab naeruõhtut
16:59 06.12
TÜ raamatupoes on laupäeval lastehommik
16:44 06.12
Kambjas pannakse naised jõuluks ehteisse
16:43 06.12
Atlantises on pühapäeval kesk- ja vanemaealiste puhkeõhtu
16:41 06.12
Vanemuise selts esineb jõulukontserdiga
16:39 06.12
Lõuna-Eesti päästekeskuse operatiivsündmuste ülevaade 5.-6. detsember
16:37 06.12
Tartu politseiinfo 6.12
16:26 06.12
Poisid maadlevad Tamme staadioni maadlussaalis
Kõik tänased
Videouudised
Online intervjuud
Poliitfoorum
Kaebusteraamat
Blogid
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
09:25 BMW kuues seeria kubiseb uudsest tehnoloogiast

07:54 Sünni- ja surmatõendid jõudsid digiarhiivi

07:33 Riik allergia-arste koolitada ei soovi
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed