Uus aasta ei too tartlastele kaasa hommikust seiklemist mööda linna, prügikotid näpus, nagu kirjeldab linnavolinik Peeter Laurson oma Tartu Postimehes ilmunud poliitilises pamfletis. Oma žanris (pamflett – naeruvääristav päevakajaline kirjutis) on see kirjatükk hea stiilinäide. Viga on aga selles, et üllitise sisu eksitab kohusetundlikke linnakodanikke.Tegelikkusega pole sel kirjatükil suurt midagi pistmist. Tegelikkus on selline, et jäätmehoolduseeskiri pole Tartu linnas mingi uus nähtus, nagu väidab linnavolikogu liige – see kehtib siin juba 2005. aasta suvest. Ja ammugi pole uus jäätmeseadus, mis kehtib juba 2004. aasta maist ja kohustab omavalitsust korraldama oma piirkonnas jäätmekäitlust ning kehtestama selleks vastava eeskirja. Tartu linn oli üks esimesi, kes seda tegi, ning tänu sellele, et meil on olemas jäätmekava ning jäätmehoolduseeskiri, ei teki tartlastel prügi äraandmisega uuest aastast lisaprobleeme. Probleemidega on uuel aastal silmitsi nende omavalitsuste elanikud, kus pole jäätmekäitluseeskirja ning pole olmeprügi liigiti kogumisega piisavalt tegeldud. Nende omavalitsuste inimestel tuleb sorteerimata olmejäätmete ladestamise eest uuest aastast prügilale tasuda kümme korda kõrgemat saastetasu ning prügila võib sorteerimata olmejäätmete vastuvõtmisest ka keelduda. Selline on viimasel ajal Eestis üles kerkinud prügipaanika sisu. Hind üles ei hüppa Tegelikkus on see, et sammhaaval on Tartus korraldatud prügimajandust tänastele nõuetele vastavamaks. Loodud on liigiti prügikogumise võimalusi: konteinerid paberi- ja kartongpakendite, klaasi ja plastpakendite kogumiseks on paigaldatud üle linna, kaks keskkonnajaama võtavad elanikelt tasuta vastu nii ohtlikke, biolagunevaid, suuremahulisi, olme- kui ka kõiki muid jäätmeid. Viimasel volikogu istungil tegi linnavalitsus kehtivasse jäätmehoolduseeskirja muudatusettepaneku, mis näeb ette kõigi enam kui kümne korteriga elamute juurde vanapaberikonteineri paigaldamise. Neis neljas linnaosas, kus on korraldatud ühtne jäätmevedu, on paberikonteinerid enamasti paigas ning neid tühjendab piirkonna lepinguline prügivedaja tasuta. Seda nägid ette hanketingimused. Järgmisel aastal kavatseb linn korraldada piirkondliku prügiveo ka ülejäänud viies linnaosas, mille käigus korraldatakse sealgi vanapaberi ja kartongtaara äraviimine. Seniks aga tuleb neis piirkondades 1. jaanuarist üle kümne korteriga elamute juurde paigaldada paberikonteinerid. See nõue ei kehti vaid ahiküttega majadele. Hüppelist prügihinnatõusu ei tuleks kortermajade elanikel karta. Kui arvestada, et prügimaht jääb ju enam-vähem samaks, siis lisandub paberikonteineri rendihind. Samas on aga paberikonteineri tühjendus üle kahe korra odavam segaolmejäätmetega konteineri tühjendamisest. Rohkem konteinereid Tegelikkuses pole jäätmete liigiti kogumine ju ammu mingi uudis ning veel vähem tartlaste väljamõeldis või «geniaalne uuslahendus», nagu volikogu liige oma kirjatükis väidab. Teadlikumad linnakodanikud on oma olmeprügi ikka liigiti kogunud, s.t viinud vanapaberi paberikonteinerisse, tagastatava taara vastuvõtupunkti, mittetagastatava klaastaara klaasikonteinerisse ning ohtlikud jäätmed nende kogumispunktidesse. Pakendijäätmete kogumine on korraldatud riiklikul tasandil pakendiseaduse alusel ning seda ei korralda mitte Tartu linn, vaid MTÜ Pakendiringlus ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon. Neile, tootjate finantseeritud ühinguile, on riik pannud kohustuse, kui palju tuleb pakendeid taaskasutuseks koguda ning vastavalt sellele paigaldatakse ka pakendikonteinereid. Kuigi Tartus on pakendikonteinereid elanike arvu kohta Eesti keskmisest rohkem, võiks neid loomulikult veelgi enam olla. Koostöös pakendiorganisatsioonidega otsib linn võimalusi, kuidas konteinereid elanikele käepärasematesse kohtadesse paigutada. Kindel on see, et aja jooksul neid lisandub, sest riik suurendab pidevalt pakendite taaskasutamise kohustust. Loomulikult eeldab prügi nn eelsortimine ka inimeste teadlikkuse tõusu, sest praegu sokutatakse mõnel pool pakendikonteineritesse ka oma olmeprügi. Ja siin rikub küll tilk tõrva kogu mee, sest siis ei ole kogu konteineri sisu enam võimalik taastootmiseks kasutada. See on ka põhjuseks, miks pakendikoguja on mõnest kohast oma konteinerid ära viinud, sest seal on n-ö tasuta konteinerid lihtsalt osutunud taaskasutuse seisukohast mõttetuks. Prügi kallineb Vaatamata sellele, kuidas linnavolinik on arvanud heaks Eestis kehtivat jäätmeseadust tõlgendada, ei tule tartlastel uuest aastast hakata prügikottidega mööda linna ekslema. Ehkki näiteks tubase eelsorditud paberprügi koti hommikune tühjendamine paberikonteinerisse on igati teretulnud ja tavapärane. Samas pole ju keeldu jogurtitopsi või piimapakki oma olmeprügikonteinerisse panna, kuid sammhaaval tuleb Eestiski omaks võtta prügimajanduse euroopalikud tavad. Kusagilt tuleb alustada, sest elujärje edenedes kasvavad inimtegevuse tagajärjel paratamatult ka prügikogused. Seda tõendab arenenud riikide kogemus. Ja sortimata olmeprügi vedu muutub tulevikus aina kallimaks. Seega on ka majanduslikult mõttekas taaskasutatav prügi eraldi koguda ja tasuta või väikese tasu eest ära anda. Keskkonnasäästlikum mõtteviis vajab harjutamist ja harjumist. Samal teemal: Peeter Laurson, «Tartlane kõmbib prügikotiga tööle», TPM, 21.11. |
