Üleminekut digitaaltelevisioonile kiirendab kultuuriministeeriumi eelnõu, mis tühistab ringhäälinguseadusesse kirjutatud sätte, et telesaadete ja -programmide edastamine analoogvõrgus lõpetatakse hiljemalt 2012. aasta 1. veebruaril, tuues selle tähtaja kaks aastat ettepoole.
Umbes 2000 krooni maksva digiboksi märksa varasem sundost seisab ees kõigil neil, kes praegu vaatavad telerit katuse-või toaantenni abiga. Paratamatu väljaminek Eestis on umbes 250 000–260 000 sellist perekonda, ja enamasti elavad nad väikelinnades või külades. «See väljaminek tuleb teha niikuinii. Oluline on, et inimesed võidavad – neil tekib palju suurem saadete ja programmide valik ning paraneb pildikvaliteet,» ütles kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruus.
Ta oli kindel, et massilise nõudluse tekkides digiboksi hind kõvasti langeb. «Juba nüüd saab digiboksi rentida. Ma arvan, et 39 krooni ei käi kellelegi üle jõu,» sõnas Sookruus. Tema väitel hakatakse tõenäoliselt vähekindlustatud inimesi digiboksi muretsemisel abistama. Kaabeltele või taevakanalite vaatajaid digiboksi muretsemine ei puuduta.
Kui 2009. aastal peaks ikkagi selguma, et suur hulk inimesi pole valmis asjaga kaasa tulema, on Sookruusi sõnul alati võimalik tähtaega edasi nihutada. 2012. aastal peavad kõik Euroopa Liidu liikmesmaad elama digitelemaailmas. Lääne-Virumaal Rõmeda külas elav 78-aastane Marie Jürjev ütles, et kaks aastat on pikk aeg. «Sinna on aega, eks ma siis osta. Aga äkki ma ei elagi nii kaua, sest vanust ka küll,» rääkis Jürjev, kes on oma antenniga teleriga igati rahul. Sookruus põhjendas Eesti kiirustamist teiste riikide kogemusega, mis näitas, et valutuma ja sujuvama ülemineku tagab just lühem aeg, mil edastatakse paralleelselt analoog-ja digisaateid. Kvaliteet paraneb Digitele pluss vaatajale on parem kvaliteet, kinnitas ka ASi Levira digi-TV osakonna spetsialist Uno Karbus. «Põhimõtteliselt saab digiboksi abil stabiilset vastuvõttu tagada kas või traadijupiga,» ütles Karbus. Digiboks töötab kõigi televiisoritega, ainsaks erandiks on vanad, veneaegsed telerid, millel puudub videosisend. Üks võimalus on osta endale uus digiboksiga teler, mille hind on keskmisele pensionärile liialt kõrge. Praegu saavad digiboksi ostnud inimesed vaadata digitaalselt vaid ETV saateid, sest TV3 ja Kanal 2 oma saateid sel viisil veel ei edasta. TV3 juhatuse esimees Toomas Vara lausus, et esialgu ei motiveeri miski TV 3 seda tegema, kuna see tähendab lihtsalt suurt lisakulu. Tema andmetel on Eestis vaid 6000–8000 kodu, mis saavad antenniga digitelevisiooni vastu võtta. Kaugemas perspektiivis võidab TV 3 digitelele üleminekust saadete levikulude kokkuhoiu pealt miljoneid kroone. Samas tuleb enne investeerida tohutuid summasid uude tehnoloogiasse. Vara pidas eesmärki minna digitelele üle juba aastal 2010 väga ambitsioonikaks. Lisaks peab riik nägema kõvasti vaeva, et veenda inimesi digiboksi vajalikkuses, kui neil on praegu telepilt olemas. Praegu on soovijatel üsna keeruline endale digiboksi hankida. Vähemasti mitmes suures Tallinna elektroonikapoes vajalikku karbikest müügil ei ole. Soome läks digitelele üle vaevaliselt Selle aasta septembri alguses läks Soome üle digitaalsele televisioonile ja lülitas analoogvõrgud välja. Märtsis 2005 oli Helsingin Sanomate andmetel digiboksi endale soetanud 597 000 peret ehk veerand kõigist perekondadest. Tollal arvutas ajaleht, et säärase tempoga digibokse soetades pole 40 protsenti peredest analoogtelevisiooni lõpuks valmis. Sama aasta augustiks oli see arv kasvanud 785 000 perele.
Kui digitelele ülemineku päev lõpuks kätte jõudis, ummistus kiiresti Digita Oy, Soome juhtiva tele- ja raadioteenuste pakkuja klienditelefon, sest inimesed küsisid, kuidas endale digibokse paigaldada. Samuti oli probleeme telepildiga, näiteks kadus Kerava linnas pooleks päevaks kogu kaabeltelevisiooni levi.
Samal ajal panid poliitikud Soomes aga kahtluse alla vajaduse televisioonimaksu inspektorite järele, sest digiteleajastul suudab enam-vähem iga ekraan vajadusel telepilti näidata. Seepärast räägitakse isegi vajadusest telemaks üldse kaotada. Rootsi läks digitelevisioonile üle samuti tänavu. 2006. aastal tegid seda Holland ja Luksemburg. Itaalia ja Norra digitaliseeruvad piirkondade kaupa. Norra puhul raskendab asja suur, põhjast lõunasse väljavenitatud territoorium. Tiheda asustusega Hollandis läksid asjad seevastu palju libedamalt. Kui Eestis kasutab kaabeltelevisiooni 50 protsenti inimestest, siis Hollandis 85 protsenti. (PM)
|
