Põneva kappkemmerguga mõisahoones hakkab sõitma lift
(2)
06.12.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Uhked laemaalingud ning treppi, ukse- ja aknapiitu kattev tammeimitatsioon tulevad Tammistu mõisa lagunenud peahoonesse tagasi. Vana kõrvale tekivad sinna aga ka täiesti uued asjad: kaldteed, toetavad käsipuud ja lift.
«Ega siin midagi kiita ole, lagi on säilinud vaid kolmes ruumis,» alustas sihtasutuse Eesti Agrenska Fond juhatuse liige Meelis Joost nukra tõdemusega ringkäiku Tammistu mõisa 19. sajandi teisel poolel valminud peahoones. Kuid sedakorda pole Meelis Joostil ja Eesti Agrenska Fondi nõukogu liikmel Tiina Stelmachil kavas rääkida remondi järele hüüdvatest lagedest ning vaid ühte hinge pidi ees rippuvatest akendest, vaid hoone rõõmsamast tulevikust puuetega laste perekeskusena. Maast laeni käiku «Hoone rekonstrueerimise projekt on valmis, praegu veel lihvime seal mõnd detaili,» ütles perekeskuse rajamise projektijuht Tiina Stelmach. «Meil tuleb siin eakas majas taastada võimalikult palju vana.» Kuid samas tuleb hoone ennistada nii, et ratastoolis lapsed siin igal pool vabalt liikuma pääseksid. Peasissekäiguna peabki seetõttu kasutusele võtma maja külgtiivas oleva trepi ja ukse. Sissepääsu juurde on sihtasutuse tellimusel mõisahoone rekonstrueerimise projekti teinud ASi Restor arhitektid Mart Keskküla ja Reet Saluvere kavandanud avara vestibüüli, riidehoiu ja tualetid. Sealt edasi liikudes jõuab mängutuppa, hubasesse kaminaruumi. Tammistu mõisnike vanasse saali tuleb suur loenguruum, selle taha jääb väike seminariruum. Muinsuskaitselise väärtusega seinakappi meenutava kappkemmerguga magamistuppa tehakse lastele õppeklass. Teisele korrusele ehitatakse laste tegevusruumid, töötajate kabinetid ja väike seminariruum. Keldrikorrusele tulevad köök, söögiruum, telerituba ja hoonesse sooja andva maakütte seadmete ruum. Kolme korruse vahel hakkab sõitma lift. Mõisahoone rekonstrueerimise projekti tellimiseks, puuetega laste ja nende vanemate perelaagrite ning rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks said Eesti Agrenska Fond ja Tartu Lasteabi Ühing ligi 2,2 miljonit krooni euroliidu Phare CBC 2002 programmist. Kui palju keskuse ehitamine maksma läheb, ei tahtnud Meelis Joost veel öelda. «Tegeleme raha kokkulöömisega,» ütles ta. «Esialgne ehitustööde hind oli meil 10–12 miljonit krooni, kuid nüüd on selge, et siin kulub rohkem.» Koolitused ja lastehoid Fondil on lisaks hoone renoveerimisele kindel siht ehitada parki suur kõrvalhoone, kus saaksid mitmeks päevaks koolitusele tulevad pered ööbida. Nimelt on aasta ringi tegutsevas keskuses plaanis nädala sees koolitada puuetega laste peresid. «On väga tähtis, et ühesuguse erivajadusega laste vanemad saaksid kogemusi vahetada,» selgitas Stelmach. Nädalavahetustel hakkab keskus pakkuma lastehoiu teenust. Eesti Agrenska Fond on eesmärgiks võtnud, et keskus valmib 2007. aastal.
|
