Õpetaja Eve Rink, üks kolmest tänavu Õpetaja Lauri aunime saanud maakooliõpetajast, dirigeerib Viljandimaa Kildu põhikooli esimesele klassile «Põdra maja». Laul tuleb ettekandele õhtusel sõbrakssaamise peol.

Laul lõppenud, istub klass, et panna kirja esmaspäevased kodused ülesanded. Töövihikus tuleb lehekülg ära värvida. Küsimusi tuleb pea igast pingist: kuhu, mida, mis päevaks. Kõik on tahvlil kirjas ja õpetaja ütleb seda vähemalt neli korda hästi rahulikult. Siis heliseb Kildu koolikell - elektrooniline, aga meloodiline.

17 aastat koolis

«Hirmus raske on see esimene sügis,» tunnistab õpetaja ohates, kui üheksa last on koridori vahetunnile jooksnud. «Eelmise klassi viisin ma neljanda klassi kevadeni. Kõik kuulasid, said aru. Aga esimene sügis on alati selline.»

17 aastat koolis töötanud Rink alustab neljandat korda esimesest klassist peale. Tääksist pärit keskkoolilõpetajana sattus ta Kildu kooli pioneerijuhiks. Ürituste korraldamine sobis hästi, rahvatantsuõpetajast emalt saadud pisiku tõttu lõi ta Kildu koolis rahvatantsurühmad. Siis vabanes klassiõpetaja koht.

«2003 on kummaline aasta,» räägib Rink. Esimest korda andis Kildu kool tänavu vabariigi aastapäeval välja aasta õpetaja tiitli ja esimene tiitli omanik on tema.

Kevadel sai ta Tallinna Pedagoogikaülikooli diplomi. Suvel tähistas 35. sünnipäeva. Sügisel astus magistriõppesse, teemaks haridusprojekt «Hea algus». Samal teemal oli kaitsnud lõputöö ning sealt on hea edasi minna. 1. septembril tervitas ta uut esimest klassi. Homme saab ta ühe tänavustest Õpetaja Lauri tiitlitest. Tema esitamise algatasid eelmise klassi lapsevanemad ning kool oli kahe käega päri.

Igal hommikul viib Rink tütre autoga Olustverre lasteaeda, poja Viljandisse kooli ning sõidab siis ise Kildule. Õhtul sama ring, päeva kilometraaž tuleb 90. Aga kui lastel on näitemängus kiiktooli vaja, toob selle järelkäruga oma kodust kohale. Jõuluõhtul viib lapsed koos vanematega metsa lõkke äärde jõuluimet otsima. Külaskäik öisesse tähetorni ning kanuumatk Soomaa rahvuspargis pole algklassilastele just tavalised ettevõtmised.

«Õpetajal on paarkümmend lisaametit ja vahel tuleb lapsele lihtsalt ema eest olla,» räägib ta.

Viib õpilased tantsupeole

«Eve on töötanud kogu aeg hinge ja missioonitundega. Küsige, kuidas ta saab teismelised poisid rahvatantsu tantsima,» ütleb bioloogia- ja keemiaõpetaja Aime Kuum.

Kuidas see käib? «Stiimul peab olema. Lähen poisile koridoris juurde, et sa oled tore poiss, mis oleks, kui ma õpetaks sulle paar sammu. Poisid saavad ise endale tüdruku valida, kellega tantsida,» kõlab osa retseptist.

Siia juurde kuuluvad tantsupeod, kuhu lapsed väga minna tahavad.

Kildu kool ei streikinud. Rink saab tänavu esimest sügist seda õpetajapalka 5700 miinus maksud, mille tõstmise nimel streikima mindi. Siiani töötas ta 2600-kroonise kuupalgaga, sest keskharidusega õpetajale rohkem maksta ei saanud. Õnneks suutis põllumehest abikaasa madalapalgalist õpetajat toetada. «See raha oli naeruväärne.»

Ning sellestki andis ta vahel osa välja, et koolipeol esinevale tantsupaarile teatrist ballikleit ja frakk laenata. Mine tea, kas elu annab lapsele teist nii pidulikku hetke selliste riiete kandmiseks.

Tänavused Õpetaja Lauri aunime saajad

• 2003. aasta Õpetaja Lauri tiitli ja 10 000 krooni stipendiumi saavad õpetajad Kalmer Hütt Häädemeeste keskkoolist Pärnumaalt, Eve Rink Kildu põhikoolist Viljandimaalt ja Airi Toit Kaagjärve lasteaed-algkoolist Valgamaalt.

• Austamisüritus toimub 7. detsembril Palamusel Oskar Lutsu kihelkonnakool-muuseumis.

• Arno Tali Sihtkapital korraldas konkursi maakoolide õpetajatele juba kümnendat korda, selle aja jooksul on Õpetaja Lauri aunimetusega tunnustatud 28 õpetajat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.71