Nädalakommentaar: Appi-appi, hunt on karjas!
(2)
06.12.2003 00:01
Aivar Reinap, majandustoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti pangad naudivad täiel määral laenutralli, kus peaaegu igale panka
tulijale püütakse pensionifondidega sarnaselt ka mõnda laenutoodet kaela
määrida. Hiiglaslike laenuturu kasvuprotsentide taustal polegi eriti
imekspandav, et keskpanga ja Hansapanga tippjuhid häirekella löövad ning
võimalikele karidele tähelepanu juhivad.
Pangajuhid hoiatasid majanduskasvu olulise pidurdumise ohu eest, mis tooks
tõenäoliselt kaasa töökohtade ja inimeste tulude vähenemise.
Lisaks hirmutati laenuhuvilisi peatse intressitõusuga, mis tähendab
paratamatult ka suuremaid kulusid ning võimalikke raskusi laenude
tagasimaksetel. Mida kiiremini tarbijad oma käitumist korrigeerivad ehk
laenamist piiravad, seda väiksemad tagasilöögid neid majanduskeskkonna
jahenemise korral ees ootavad, õpetasid pankurid.
Samas mõjub rahatuusade jutt enamikule kui hane selga vesi, sest kui
pirukamüüja kiidab täiest kõrist oma sooja ja eriti maitsvat pirukat, samas
vaikselt pomisedes, et ega see ahvatlev hõrgutis eriti kaua säili, siis vaevalt
see hoiatus leti ääres tunglejateni jõuab.
Kui ikka on odav ja kõik võtavad, siis ostetakse kohe rohkem - äkki pärast
enam ei anta. Keegi ei mõtle, et pidevalt kallinev kinnisvara võib ka odavneda.
Kuigi pankurid hoiatavad juba mitmendat korda viimaste aastate jooksul
võimalike tagasilöökide eest, on pigem teisalt hoogu laenurallile üha juurde
lükatud, sest koos laenumahuga kosuvad ka kasuminumbrid ning keegi ei soovi
konservatiivsusega eeskuju näidates öelda, et limiidid on täis ja rohkem ei saa.
Turuosa hoidmine on püha üritus, milles ei saa ühtegi järeleandmist teha.
Kui veel aasta tagasi oktoobris ulatus eraisikutele antud laenude kuukäive
677 miljoni kroonini, siis tänavu on antud laene juba poole rohkem. Seejuures
eluasemelaenude käibed on kasvanud aastaga 77 protsenti ja tarbimislaenud 85
protsenti!
Kui tarbimislaenude 12,8-protsendiline intress oli oktoobris viimase aasta
kõrgeim, siis eluasemelaenud olid selgelt odavamad. Aastaga on kodulaenu intress
langenud 8,8 protsendilt 4,7 protsendini. Ülimadal laenuprotsent lausa sunnib
laenu võtma, sest vaevalt laenuhind enam madalamaks läheb.
Suures laenutuhinas eriti säästmisele ei mõelda ning nii on juba terve aasta
jooksul jäänud hoiuste kuukäibed mullustele alla. Väikeseks lohutuseks on vaid
asjaolu, et sajad tuhanded kogumispensioniga liitunud on sunnitud igakuiselt
raha fondidesse kõrvale panema, sellega sisemaist säästmist ülal hoides.
Nii jääbki pankuritel üle vaid mõne aja tagant meedias majandusele hirmsat
tulevikku manada ning loota, et ehk mõni ebausklik nende sõnu tõe pähe võtab.
|