Eile varahommikul Jessentuki kuurortlinna lähistel suitsiiditerroristide rünnakus reisirongi vastu hukkus vähemalt 40 ning sai haavata 148 inimest

Hommikusel tipptunnil Jessentuki kuurortlinna lähistel reisirongis kaikunud plahvatus võttis eileõhtuste andmete kohaselt elu vähemalt 40 inimeselt ning vigastas 148. Kell kaheksa hommikul (Eesti aja järgi kell seitse) toimunud terrorirünnakus viga saanutest paljud olid seejuures kooli tõttavad õpilased ja üliõpilased.

Vene võimude teatel osales rünnaku korraldamisel vähemalt neli inimest - ennast koos laengutega õhkinud meessoost terrorist ning kolm teda abistanud naist. Viimastest kahel õnnestus rongilt maha hüpata mõni sekund enne plahvatust, kolmas naine hukkus koos meesterroristiga.

Maa põleb jalge all

Samal teemal: Mihkelson: valimistulemus on ennustatav Vene valimised tugevdavad Kremlit Liberaalid ja kommunistid sõltuvad ühtviisi võimu armulikkusest

Kümne kilogrammi trotüüli võimsusega pommi lõhanud inimesed leitakse, tõotas eile avalikult homme Kremli-meelse partei Ühtne Venemaa esinumbrina kandideeriv siseminister Boriss Grõzlov. «Maa hakkab nende jalge all põlema,» kinnitas siseminister.

Eilse päeva jooksul keegi rünnaku eest endale vastutust ei võtnud, kuigi Vene võimud ja avalikkus näevad terroriakti eest vastutavatena tshetsheeni äärmuslasi.

Tshetsheenia viimase presidendi Aslan Mashadovi esindajad kinnitasid aga eile ajakirjanduses levitatud pressiteates oma süütust.

Valimisi ei mõjuta

Venemaa president Vladimir Putin seostas rünnakut otseselt homsete duumavalimistega. See on katse destabiliseerida olukorda riigis enne parlamendivalimisi, teatas Vene riigipea.

Eilne pommiplahvatus näitas ebastabiilsust Lõuna-Venemaal ja seadis kahtluse alla Putini jutud mässulise Tshetsheenia kontrollimisest, kuid ei mõjuta Vene parlamendi alamkoja - Riigiduuma - homseid valimisi.

Ekspertide hinnangul võtab võidu presidendimeelne erakond Ühtne Venemaa, kellele hingavad kuklasse üha sotsiaaldemokraatlikumaks muutuvad kommunistid.

Eesti-Vene suhetele duumavalimised määravat mõju ei avalda, kinnitas ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson eile Moskvast, kus ta valimisi jälgib.

«See igikestev arvamus, et kui duuma oleks paremini kontrollitav, siis oleks ka piirileping ratifitseeritud, ei pea paika,» ütles Mihkelson ja lisas, et sisuliselt pole mingit muutust prognoosida.

Parlamendiliikmest politoloog Eiki Berg ei kahtle, et Eesti peab tähelepanelikult jälgima kõiki arenguid Venemaal kui oma naaberriigis. «Tasub hoolikalt vaadata, kes valimistel võidab, kes moodustavad uue Riigiduuma, sest see näitab, mis suunas Venemaa liigub,» ütles Berg. Ta ei usu aga, nagu võiksid parlamendivalimised muuta oluliselt Eesti-Vene suhteid.

Talle oponeeris Eesti vaatleja europarlamendis Peeter Kreitzberg. Ta nimetas ohtlikuks Vene parlamendivalimiste eelseid loosungeid taastada NSV Liit, millega on ühinenud isegi mitmed Putini partei juhtpoliitikud.

Vene valimistest loe LK11 ja George Shabadi artiklit LK 13

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4