Keskus tähendaks ministrite sõnul eelkõige nõustamistelefoni, kuid tulevikus võiks seal olla ka näiteks keeletoimetajate register ning võimalus lasta keeleliselt toimetada erinevaid kirjutisi, nagu ülikoolide lõputöid või raamatuid, kirjutas uudisteagentuur BNS.

Praegu jagab telefonitsi keelenõu ka Eesti Keele Instituut, kuid sealsed töötajad teevad nõustamistööd suuresti fanatismist ning igapäevatöö kõrvalt, märkisid Rummo ja Paet.

Ministrite sõnul kavatsevad nad peagi kohtuda Eesti Keele Instituudi töötajatega, et arutada, kuidas keskust luua, kes seal töötaks ja kust hankida raha.

30-50 kõnet päevas

«Oleme omalt poolt ise tagant torkinud, et see mõte teoks saaks,» lausus instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll, lisades, et otseselt nõustamistöö jaoks ei saa instituut praegu kusagilt raha.

Instituudi nõustamistelefonile vastavad grammatikasektori keelekorraldusrühma teadurid Tiiu Erelt, keda asendab Elli Riikoja, Tiina Leemets, Maire Raadik, Sirje Mäearu ning Päll ise, igaüks ühel tööpäeval nädalas. Pälli sõnul saavad nad päevas 30-50 kõnet, kusjuures üks helistaja esitab sageli mitu küsimust.

Päll tutvustas, et neile helistavad mitmesugused toimetajad ja tõlgid, riigiametnikud, aga ka poodide ja restoranide hinnakirjade koostajad ning niisamuti keelehuvilised.

Küsimused ulatuvad õigekirjast ja kokku-lahkukirjutamisest palveteni aidata lauseid sobivamaks ümber sõnastada või selgitada sõnade tähendusi. Kõige raskem on Pälli sõnul vastata küsimustele väga kitsa eriala terminite kohta, mis nõuab sageli sõnaraamatust abiotsimist.

Viimane õlekõrs

«Need, kes meile on helistanud, ütlevad sageli, et oleme olnud neile viimane õlekõrs,» märkis Päll. «Ja kui vahel tekib töös kogemata paus, otsitakse meid instituudi teistelt numbritelt kohe taga. Oleme nagu keeleline esmaabi.»

Minister Rummo ütles BNSile, et keelekeskuse loomise ettepaneku ajendas äratundmine, et eesti keele kasutamine saab muutuda paremaks vaid siis, kui inimesed ise on sellest huvitatud. Selleks tuleb aga parandada võimalusi nõu küsida.

Praegust keelekasutust halvendab asjaolu, et paljudes kirjastustes pole koosseisulisi keeletoimetajaid, nii et võõrkeelest tõlgitud raamatud jätavad sageli keeleliselt soovida, lisas Rummo.

Korduvad keeleküsimused

Valik Eesti Keele Instituudi keeleabi-telefonile laekuvaid pärimisi koos vastustega

• Kas sõna pub on sobiv kasutada? Inglise pub on eesti keeles kõrts või baar, võib kasutada ka mugandit pubi.

• Kas võib-olla kirjutatakse sidekriipsuga või ilma? Sidekriipsuga.

• Kes on kolumnist? Kolumnist on veerukirjanik (kirjutab kindlale ajalehele arvamuskirjutisi).

• Kas töö sisekorra eeskirjad kirjutatakse kokku või lahku? Tuleb kasutada sõnu kodukord või töökord.

• Kumb nimekuju on õige, kas Helsingi või Helsinki? Mõlemad on õiged: eestipärane Helsingi ja soome nimi Helsinki.

Allikas: Eesti Keele Instituut

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4