| |
|
 |
Iisraeli režissöör Amos Gitai on üks PÖFFile saabunud kuulsustest, kes oma signatuuri kaamera ees arvutisse jättis |
 |
PÖFFi töötuba kogub filmikuulsuste signatuure
(2)
06.12.2003 00:01
Piret Jaaks, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Von Krahli teatri vastas asuva uhke hotelli
katusealuses kambrikeses on valge laud, tool ja arvuti, ja ega sinna suurt
rohkem mahugi. Ometi on sealt viimase nädala jooksul läbi käinud mitmeid
filmimaailmas tuntud inimesi, kes ahtakest ruumi trotsides loovad mõne minuti
jooksul oma virtuaalse käejälje.
«Põhimõtteliselt on tegemist kinobussi töötoa jätkuga,» selgitab filmiguru
René Vilbre ja juhatab toast välja äsja oma allkirja salvestanud sakslanna.
Lahtiseletatult näeb asi välja selline, et Pimedate Ööde filmifestivali ehk
PÖFFi kuulsamate osalejate seast otsitakse välja säravamad tähed, meelitatakse
nad pooltunniks hotelli katusekambrisse, lastakse seal pabernukkudest
kompositsioon teha ja lisada sellele oma allkiri. Selline, nagu nad tavaliselt
autogrammiküsijatele kirjutavad.
Kogu tegevuse jäädvustab otse arvutisse videokaamera, mis asub laua kõrval.
Vilbre võrdleb sellist interaktiivset salvestust Cannes’is või USAs
toimuvaga, kus kuulsused vajutavad oma käe- või jalajälje kõnniteeplaadi sisse.
«Meil saavad külalised visualiseerida oma lühikese mõtte või tervituse töötoas
tillukese filmi näol, lisades sinna oma autogrammi,» räägib ta.
Neljapäevaks oli töötuba külastanud kümmekond tuntud filmitegijat. Nende seas
helilooja Philip Glass, kes andis Tallinnas kontserdi, mille taustaks jooksis
film «Koyaanisqatsi».
Glassi jäädvustamisega videole jäi töötoa-meeskond eriti rahule - suur
kuulsus ikkagi.
«Glass tuli siia koos ühe eestlasega, aga kahjuks oli tal jube kiire,» räägib
töötoa juht Daniel Müntinen, kinobussi tiimist tuntud ka kui Juhantuha. «Ja kuna
aega oli vähe, siis ei hakanud ta nende nukkudega mässama, võttis lihtsalt valge
paberi, joonistas sinna noodiread ja kirjutas alla «Koyaanisqatsi»,» kirjeldab
Müntinen helilooja signatuuri valmimist.
Teine täht, kellest töötoalised mingil juhul poleks soovinud ilma jääda, on
Iisraeli režissöör Amos Gitai - kuulus, kui mitte kõige kuulsam kineast, kes
PÖFFi seitsmeaastase ajaloo jooksul Eestit külastanud. Vilbre sõnul sattus Gitai
Eestisse tänu kirjanik Kadri Kõusaarele, kes teda juhuslikult Pariisis kohtas.
Tegijate sõnul haaras Gitai töötoa-mõttest kohe kinni. Istus söakalt laua
taha ja küsis, mida tal teha tuleb. Nähes, et tegemist on animatsiooniga,
hüüatas rõõmsalt ja asus asja kallale. «Ta ju teab, kuidas see asi käib,» sõnab
Vilbre. Nii sündiski Gitai käe alt heebreakeelne signatuur lisandiga «Shalom»
(rahu - toim).
Lisaks ülalnimetatud kahele tipptegijale jättis oma märgid Eesti meeste
kaamera ees arvutisse veel näiteks Norra näitleja Nikolai Broch, kes esines
peaosas filmis «Semu» ja kelle signatuur sai eriti teatraalne. Nimelt algab
Brochi tehtud filmiklipp sellega, kuidas Woody Allen vaatab koleda välimusega
härrasmeest. Vaatepilt pole talle ilmselgelt meele järele, seepärast joob ta ära
pudeli rummi ja hüüatab «Wow», sest vahepeal on saanud mehest kaunis blondiin.
Samuti on end signeerida jõudnud venelane Valeri Revitsh, filmi «Memmeke»
operaator, ja «Krüsanteemitee» režissöör hiinlane Jin Chen.
Vilbre sõnul tehtigi töötuba eelkõige festivalile kutsutud külaliste tarvis,
et salvestada nende siinkäimist ja samas pakkuda kuulsustele võimalust oma
kohalviibimist kreatiivselt jäädvustada. «Eelkõige on see mõnus mäng mõtetega,»
nendib ta muheledes.
Kuna PÖFFi töötuba tegutseb alles esimest aastat, on asjaosalised võtnud
hoiaku, et asi on alles katsetamisjärgus. «Kui see õnnestub - ja nädalane
kogemus on näidanud, et õnnestubki -, siis on festivalil kümne aasta pärast
oluline lisaväärtus, mis võib teda eristada teistest samalaadsetest üritustest,»
kirjeldab Vilbre tegijate tulevikunägemust.
Publikule loodavad töötoa loojad pakkuda vaatamisrõõmu juba tänasel PÖFFi
lõpuüritusel.
«Kui seekordne PÖFF algas meie Nõmme töötoas tehtud animatsioonidega, mille
loojateks olid eesti lapsed, siis nüüdse klippide seeria moodustavad külalised,»
räägib Vilbre. «Just niiviisi raamistub festival kõige ilusamini. Järgmistel
aastatel näitame kogumikku siin käinud staaride loomingulisest panusest ehk
festivali jooksul sündinud mõttepoegadest.»
|