Kadedusest läheb roheliseks see, kes on endale ostnud 5,5 miljonit maksva maja ja kuuleb nüüd, et pelgalt loosiõnnega saab mõni teine mees endale samasuguse maja Tallinna Saviliiva elurajooni 2,7 miljoni krooni eest. Kõik Tallinna linnavalitsuse ja maksumaksja heldusest. Et kinnisvarahinnad kasvavad jõudsalt nagu malts kartulivaos, on teada. Tallinna linn võiks rajada veel sääraseid odavalt müüdavaid elurajoone. Hästi palju. Siis langeksid kõik kinnisvarahinnad ja need, kes veel kallist elamispinda ei ole ostnud, saaksid kolida odavamale pinnale. Muidugi, seda on ühe teise ühiskonnakorra ajal juba tehtud – ja sealt tulnud ülekohut kalli elamispinna ostnu maksurahadega nüüd hüvitataksegi. Aga mis siis. Neile, kes ei saa linnalt odavat elamispinda, võib seda ülekohut jälle kuidagi hüvitama asuda. Ka viiekümne aasta pärast. Kogemusi juba on ning nii muudkui hüvitame ja jäämegi hüvitama. Ent see sundüürnikust memm, kelle elu omanik võimatuks teeb, ei võida ka loosiga midagi, sest isegi odav elamispind tuleb osta mitme miljoni krooni eest, kuid nii riskialti panka, kes talle laenu annaks, maailmas polegi. |
