Täiendav pensionitõus 2004-2006 on 100 krooni aastas
(25)
06.11.2003 19:55
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Valitsus otsustas neljapäeval kabinetinõupidamisel
tõsta järgneva kolme aasta jooksul pensioni lisaks indekseerimisega kaasnevale
tõusule 100 krooni võrra aastas.
Peaminister Juhan Parts ütles pressikonvrentsil, et pensionimuudatuse
eesmärgiks on tagada, et Eesti riik jääks majanduslikult kestma. «Vaja on
vaadata ettepoole vähemalt 20 aastat,» ütles ta.
Iga-aastane pensionide
indekseerimine, kus pensionide tõus sõltub tarbijahinnaindeksi kasvust ja
sotsiaalmaksu laekumiste kasvust, jätkub Partsi sõnul muutmatul kujul ning see
toimub 1. aprillil.
Lisaks sellele tõuseb alates aastatel 2004-2006
alates 1. juulist pensioni baasosa 50 krooni võrra ja tööstaa˛i täiendavalt 1,13
krooni iga tööaasta kohta, mis tähendab keskmiselt veel sajakroonist
pensionitõusu aastas.
Partsi sõnul tõuseb keskmine vanaduspension sel
moel aastaks 2007 ligi 3000 kroonini kuus ning pensioni ja keskmise netopalga
suhe on stabiilselt üle Euroopa Sotsiaalhartas nõutud 40 protsendi
piiri.
Rahandusminister Taavi Veskimäe sõnul on tegemist solidaarse
pensionimuudatusega, mis arvestab nii praeguste pensionäride kui tulevaste
põlvede võimalusi ja vajadusi ning tagab süsteemi jätkusuutlikkuse.
Tema
sõnul kasvab sotsiaalmaksu lakumistest tekkinud pensionikassa reserv selle aasta
lõpuks 1,7 miljardi kroonini, kuid järgmisel aastal hakkab see täna pensionide
tõstmisele vähenema.
Kui indekseerimine nõuab järgmise aasta eelarvest
130 miljoni kroonist lisakulutust, siis täiendava pensionitõusu vahendid
võetakse reservist ning kokkuvõttes väheneb reserv 2004. aasta lõpuks
prognoositavalt 200 miljoni krooni võrra.
Pensionikassa on eeldatavalt defitsiidis aastatel 2007-2014 ja jõuab siis
tänu maksulaekumiste kasvule taas plussi.
Veskimägi sõnul on kõige
raskemad aastad ilmselt 2006 ja 2007, mil pensionikassa reserv on ära kulutatud
ja seda tuleb hakata katma kas teiste eelarve ülelaekumiste arvelt või siis ka
finantseerimistehingutega ehk laenudega.
Veskimägi sõnul on siis võimalik
ka stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtt, kuna see ongi ette nähtud
strukturaalsete reformide kulude katteks, aga võimaluse korral kasutatakse
siiski teisi jääke.
«Meie eesmärk on riigieelarvet mitte defitsiiti
lasta, selle nimel me töötame,» kinnitas ta.
Pärast 2006. aastat
vaadatakse senine vanaduspensionide süsteem valitsuse poolt uuesti üle ja seda
juba kooskõlas teise samba kogumispensionisüsteemiga, kust hakatakse esimesi
väljamaksed tegema 2009. aastal.
|