Keskerakond lubas takistada astmelise vanemahüvitise kehtestamist
(73)
06.11.2003 14:57
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Keskerakondlased Vilja Savisaar, Marika Tuus ning
endine sotsiaalminister Siiri Oviir kinnitasid neljapäeval, et ei pea õigeks
riigieelarvest diferentseeritud vanemahüvitise jagamist ning lubasid sellise
seaduse vastuvõtmise vastu igati võidelda.
Oviiri hinnangul ei arvesta praegune eelnõu laste huvidega, samuti ei pea ta
õigeks astmelise hüvitise maksmist.
Oviir ütles neljapäeval ajakirjanikele, et plaanib seetõttu pöörduda nii
õiguskantsler Allar Jõksi kui ka president Arnold Rüütli poole takistamaks
seaduse sellisena välja kuulutamist.
«Küsimus on selles, kas me peame
vanemahüvitise seaduse puhul arvestama sotsiaalse võrdõiguslikkuse seadust või
laste õiguste konventsiooni,» rääkis Oviir.
«Praeguse seisuga on riigikogu sotsiaalkomisjon igatahes välja arvanud
võimaluse, et lapse esimese kuue elukuu jooksul oleks imiku juures ema. See ei
arvesta aga lapse huve.»
Marika Tuusi hinnangul suruvad Res Publica,
Reformierakonna ja Rahvaliidu poliitikud oma koalitsioonilepingus kirjutatut
jõuga läbi.
«Sotsiaalkomisjon pole ühegi ühiskondliku organisatsiooni
muudatusettepanekuga arvestanud, nad ei plaani neid isegi läbi hääletada, kuna
kõik olevat otsustatud,» ütles Tuus.
Ta lisas, et praeguse eelnõu seadusena vastuvõtmine suurendaks ainult
majanduslikku kihistumist.
Ka Vilja Savisaar ütles, et tema jaoks on
seaduse eelnõu mõte vastuvõetamatu. «Selline riigi poolt laste ostmine pole
õige, et lapse sünniks hüvitame kellegi liisingu. Sündimust mõjutab palju rohkem
erinevate meetmete kompleks, mitte selline ühekordselt makstav toetus,» ütles
Savisaar.
Keskerakondlased ise pikendaksid vanemahüvitise tasumise aega
poolteise aastani ning maksaksid iga kuu kõigile võrdselt 2400 krooni,
võimaldades seda ka mitu last järjest sünnitavatele emadele. Samuti pooldavad
nad, et imiku esimese elukuu jooksul viibiks lapse juures
ema.
Koalitsiooni kuuluvad Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit on
kokku leppinud, et hüvitise alammäär on 2200 krooni kuus ja ülemmäär kolm
möödunud aasta keskmist Eesti palka ehk umbes 17.000 krooni.
Mõõdukad
pooldavad kõigile võrdset vanemapalka. Isamaaliit toetab diferentseeritud
toetuse maksmist ning hüvitise alammäära 2200 krooni asemel ühe Eesti keskmise
palga maksmist.
Õiguskantsler Allar Jõks on teatanud ametlikus kirjas, et
saab seaduse õiguslikkusele anda hinnangu alles siis, kui seadus on vastu
võetud.
|