Just nõnda tavatsevad sellist muusikat mängivad pillimehed oma loomingut nimetada - mitte lihtsalt improvisatsioon, vaid spontaansete impulsside ja hetke helidesse püüdvate kajastuste reastamine reaalajas nõnda, et kuulajale jääb mulje kompositsioonilisest ettemääratusest.

Ei karda iluhelisid

Sellisel moel helisid organiseerida suudavad vaid vähesed muusikud. Mängleva kergusega kombineerivad nad tervikut moodustaval moel mitmeid muusikalisi keeli.

Samas aga ei ole ülearu palju neid kuulajaid, kelle fantaasialend koos niisuguse mittestandardse muusikaga lennelda suudab. Tegemist on nishimuusikaga, helikunsti ühe huvitava salakambriga.

Jaak Sooäär, kes läinud nädalavahetusel käis Tampere Jazz Happeningil tunnistamas modernjazzi festivali tipptaset, lausus, et duo Boni-McPhee oli tema arvates selle ürituse üks meeldejäävamaid esinejaid.

Et ajaleht Helsingin Sanomat hõiskas oma ülevaates, et just see Happening oli üldse üks läbi aegade tugevamaid, siis pidi festivali klubi vabas õhkkonnas esinenud duo olema tõesti midagi niisugust, mis suutis konkureerida pealaval laineid löönud suurte kuulsustega.

«Lisaks virtuoossusele ja omanäolisusele, mis sellise tasemega festivali puhul on garanteeritud, jäid Raymond Boni ja Joe McPhee meelde lakoonilisuse ja selgusega, mis vaba improvisatsiooni kontekstis on tihti muusikute küpsuse mõõdupuuks,» selgitas Sooäär.

Toosama Peter Brötzmann mängis 1991. aastal Pärnus Fiestal, kus tema ansambel koosnes vaba improvisatsiooniga tegelevatest tähtmuusikutest. Kuid võrreldes tollast totaalse «heliseina» kogemust muljega, mis jäi McPhee ja Boni hiljutist plaati «Voices & Dreams» kuulates, siis näib, nagu oleks tegemist helidega sama universumi teisest otsast.

Duo on üllatavalt meloodiatelembene, spirituaalne ja vahel ka meditatiivne. Järskude helimustrite kõrval ei pelga nad ka ilukõlasid, mida vabajazzi mehed sageli vaat’ et kõige enam väldivad.

Aastakümnete lihv

Mõlemad on suure kogemusepagasiga, kahe peale tublisti rohkem kui sada aastat turjal; üks tüüpiline Euroopa jazzi esindaja, teine aga pärit samast Chicago seltskonnast, kust võrsusid Art Ensemble of Chicago ja suur hulk kreatiivset jazzi mängivaid musti muusikuid.

Nii Boni kui McPhee on löönud kaasa kümnetel plaatidel ja nende muusikubiograafia kirendab kuulsatest koostööpartneritest. Kahekesi on nad vahelduva sagedusega koos mänginud juba 1970. aastate lõpust ning nende muusikaline kahe- ja kooskõne on lihvunud piirini, millest alates tulevad kasutusele ülivõrded.

See on vähemuse muusika neile seiklusi otsivatele loova loomuga heligurmaanidele, keda kipuvad jalge alla tallama nii olmeks mõeldud helivaibad kui igavalt standardi kohaseks vormitud «kõrge helikunsti» ilmingud.

Kontsert

Duo Raymond Bony ja Joe McPhee (Prantsusmaa - USA)

Täna kell 20 Von Krahli baaris

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0