Tartu Postimees TEADE Mängi ja võida Kosmikute uhiuus album!
 «  06.oktoober 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Tartu Postimees > Varia 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Oma lapse pärast saab parandada maailma
05.10.2006 00:01
Silja Paavle, reporter


Helle Känd on kui teerajaja – ta lõi ühe Eesti esimestest perearstipraksistest ning tema eestvedamisel on tuule tiibadesse saanud mitmed intellektipuudega inimestele vajalikud ettevõtmised.

 
Helle Känd armastab paiku, kus saab kuulata vaikust ning koguda jõudu ja tasakaalu edasi tegutsemiseks. Ka Tartu Maarja kooli õuel on tundide ajal vaikne.
Foto: Sille Annuk

Ometi ei räägita temast väga tihti. «Ma ei pea ise olema nähtaval, küll aga peab minu tööl olema käegakatsutav tulemus,» on 49-aastane Helle olukorraga rahul. Samas rõhutab ta kohe algatuseks, et mitte ühtegi asja ei saa teha inimene üksi.

«Minu kõrval on erinevatel eluetappidel olnud väga toredad inimesed, ilma kelleta ei oleks midagi sündinud,» kinnitab ta.

Ja ütleb lause, mis võiks justkui kuuluda tsitaatide kuldvarasse: «Ikka on vaja kogumit inimesi su kõrvale, kellega sa saaksid filosofeerida, kartmata, et sulle poogitaks külge põhjendamatuid diagnoose.»

Teod tütre nimel

Suurem osa Helle elu täitnud ettevõtmistest on aga pühendatud tema intellektipuudega tütrele Maarja-Mariale. «Tema on minu ellu tulnud selleks, et ma pidevalt looksin,» usub naine.

Kui Maarja-Maria 19 aasta eest sündis, oli teenustesüsteem intellektipuudega inimestele olematu. Veelgi enam, seadus pidas neid õpetamatuteks.

Tänaseks on Helle osalusel rajatud intellektipuudega lastele hariduse andmiseks nii lasteaed kui ka kool, elupaigaks Maarja küla ja toetavate tegevuste pakkumiseks homme avatav tugikeskus.

Seega saavad nüüdseks tänu Maarja-Mariale paremast maailmast osa ka teised intellektipuudega inimesed.

Süsteemi loomine ei ole aga olnud lihtne – lasteaeda ja kooli rajades tuli Hellel kogeda ka otsest vastuseisu. «Olen ametnike kabinettides ka nutta löristanud, kui muud enam teha ei suutnud,» meenutab ta muigelsui.

Pärast kooli avamist läks aga lihtsamaks, sest ühiskonnas hakati teadvustama ka intellektipuudega inimeste õigust sellistele normaalsetele asjadele nagu õppimine ja töötamine.

Tugikeskuse loomine olla Helle sõnul läinud aga lausa lihtsalt. Siinkohal kiidab ta Tartu linnavalitsust, kes on seda ettevõtmist otsast lõpuni oma rahaga toetanud.

Helle usub, et nüüd on Tartus intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele vajalik toetavate teenuste süsteem olemas. «Edasi saab panustada vaid kvaliteedile,» tähendab ta.

Ja tütar Maarja-Maria ei mõista vaid seda, miks ema pole loonud talle sobivat kõrgkooli – tema ainult läheks ja õpiks, kui võimalusi oleks.

Helle tunnistab, et intellektipuudega tütar on osutunud kogu Kändude peret siduvaks lüliks. Seetõttu pühib ta silmist pisaraid, kui räägib Maarja-Maria otsusest asuda pärast kooli lõpetamist elama Põlvamaale Maarja külla.

«Ma lootsin, et ta ikka paar aastat on veel kodus,» pihib naine ja tunnistab, et teoorias on teistele sündmuste vajalikkust hea põhjendada, kuid praktikas on endal neid keeruline läbi elada.

Ühelt poolt andis tütre pesast väljalend ülejäänud perele rohkem vabadust, kuid teisest küljest ei ole Hellel kodus enam kedagi, kes mitu korda päevas täiesti siiralt ütleks: «Emmeke, ma armastan sind!»

Oma kogemustele tuginedes on Helle hingel sõnum kõigile erivajadustega laste vanemaile. «Hoidke ka ülejäänud õdesid-vendi!» õpetab ta. «Tuleb jälgida, et neile ei langeks ülekohtune koorem oma puudega õe või venna eest hoolitsemisel, ja pidada meeles, et neil on samuti õigus oma vanematele.»

Ta tunnistab, et nende peres ei ole kõik nii libedalt läinud, sest pere vanim laps pidi ikka ja jälle kuulma lauset «Sina oled ju suur!» ja pere noorim tõdemust «Sina ju saad aru!»

Kõik see ei ole aga vähendanud ema armastust oma laste vastu ja lõpmatut õnnetunnet, et talle selline pere on antud.

«Lapsi kasvatades ei tea ju kunagi, milline ema või isa temast kasvab, seda näeb alles siis, kui lapselapsed on sündinud. Minu poeg on väga hooliv ja armastav isa, mul on meeldiv ja mõistlik minia,» räägib Helle. Inimene, kes sellist olukorda saab nautida, ei saa Helle arvates kuidagi öelda, et ta pole õnnelik.

Helle teab, et ka tema abikaasal pole olnud kerge. Kui kogu aeg tuli takus, ei ole ta saanud oma pingeid teisti välja elada kui mehe õla najal virisedes. «Ma teen seda ka siis, kui ta ütleb, et ära virise – tema on see, kes peaaegu kõike talub,» kiidab naine. Kodu on see, kus Helle saab olla just tema ise.

Abikaasa Tõnu on edukalt toime tulnud ka Helle nõrkusega, puhkehetkeks vastu võetud paaripäevaste lähetustega teistesse riikidesse. «Ta teab, et kui ma tagasi tulen, olen jälle elus,» lausub Helle.

Unistus vanadekodust

Vahepeal lubas Helle endal mängida mõttega teise riiki tööleminekust. Nüüd on ta aga püstitanud endale eesmärgi hoida oma kogutud teadmised siinsetele inimestele.

«Ei tohiks olla väga utoopiline mõte, et ka Eestis on võimalik teha normaalse koormusega tööd, saades selle eest väärilist tasu, mis võimaldab ka puhata,» mõtiskleb ta ja tunnistab, et ilma sõprade, kultuuri ja keeleta oleks tal ka raske toime tulla.

Senini on Helle puhkusehetked vaheldunud asjaajamistega puhkepaika üles seatud arvuti taga, sest projektipõhiselt korraldatud teenustega käib kaasas tohutu aruandlus. Ja just suvel on paljude projektide tähtajad.

Õnneks jõuab ta ikka mõneks päevaks ka oma paradiisi Saaremaal, mis asub keset metsi ja kus on nii vaikne, et ka linnulaul tundub vahel meeletu mürana. «Seal saan ma kuulata vaikust ning koguda jõudu ja tasakaalu edasi tegutsemiseks,» sõnab naine.

Helle tunneb just praegu, kui seatud eesmärk on täidetud – intellektipuudega inimestele teenustesüsteem loodud –, et terve maailm on tema ees lahti. «Ma kohe ei tea, kuhupoole joosta,» naerab ta. Ja kui tal jääb üle aega mõtetest, mis tema peas keerlevad sellesama teenustesüsteemi kvaliteedi parandamiseks, unistab ta – oh üllatust! – vanadekodust.

«See oleks selline hubane koht, kus oleks vaimsust ja muusikat ning kuhu ma saaksin koos oma armsa abikaasa ja koduse mööbliga minna,» kirjeldab naine.

Mõistagi peaksid selles vanadekodus elama ka Helle sõbrad ja mõttekaaslased, kellega üheskoos praegu sõna otseses mõttes maailma parandatakse.

CV

• Sündinud 1.09.1957

• Lõpetas 1975 Tartu 1. keskkooli, 1983 Tartu ülikooli arstiteaduskonna lastearstina, 1993 esimeses lennus perearstikoolituse.

• On töötanud koristajana, sanitarina, meditsiiniõena ja velskrina, 1983–1993 lastearstina, 1993–1998 perearstina.

• Alates 1998. a Tartu Maarja kooli arst. MTÜ Tartu Maarja tugikeskust juhatab 2004. aastast.

• Abielus, kolme lapse (Mihkel 27 a, Maarja-Maria 19 a, Kadri 17 a) ema ja kaheaastase An˛elika Liisabeti vanaema.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 4.8  
Rahvaliit pakub keskkonnaministriks riigikogu liiget Rein Randveri 
Lisatud Rein Randveri kommentaar!
Ilves nimetas Randveri ametisse
Padar: keskkonnaministeerium tuleb Rahvaliidult ära võtta
Rein Randveri asemel saab riigikogu liikmeks Elmar Truu
Vaata lisaks samal teemal
Suhkrufirma Altromax pääses 123-miljoni kroonisest trahvist
Riigikohus: üleliigse laovaru arvestamine pole toimunud õiguspäraselt
Algas kohus Balbiino suhkrutrahvi üle
Põllumeeste Kogu pole rahul suhkrutrahvi väljanõudmisega
Vaata lisaks samal teemal
Majandus
Rüütel kohtus valitsuse liikmetega
Eesti uudised
Elevandiluurannik soovib Probo Koala arestimist
Eesti uudised
Eesti koondis alistas Heracles Almelo
Sport
Rüütel on Reiljani lahkumisega nõus
Eesti uudised
Villu Reiljan esitas peaministrile tagasiastumisavalduse Video
Eesti uudised
80 protsendi PM Online'i lugejate arvates pidi Reiljan ametist lahkuma  
Villu Reiljan loeb ette oma lahkumisavaldust.


Ligikaudu neli viiendikku Postimees Online'i lugejatest oli seisukohal, et skandaali tõttu maa-ametis peab keskkonnaminister Villu Reiljan lahkuma ametist. Päeva jooksul selgus, et minister astuski tagasi.   


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Villu Reiljan kinnitati riigikaitsekomisjoni liikmeks

President Rüütel vabastas Villu Reiljani ametist

Peaminister toetab Reiljani asemikku
ÜRO kutsus Põhja-Koread loobuma tuumakatsetusest 
Jaapani suursaadik ÜROs Kenzo Oshima lugemas ette tänast julgeolekunõukogu  avaldust Põhja-Koreale.


ÜRO Julgeolekunõukogu tegi täna ühehäälselt Põhja-Koreale avalduse, milles soovitati Pyongyangile tungivalt loobuda kavatsetavast aatompommikatsetusest ning hoiatati vastasel korral tagajärgede eest.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Hiina nõuab Põhja-Korea küsimuses rahu

Põhja-Korea lõhkas tuumapommi

Põhja-Korea viis läbi tuumakatsetuse

Mures naabrid ärgitavad Põhja-Koread kõnelustelaua taha naasma

Vaata lisaks samal teemal
Arvamusplats
Indrek Sirk: Kained juhid teevad põhiosa avariidest
Indrek Sirk kirjutab, et justiitsministeerium on plaaniga diferentseerida karistusi joobes juhtidele õigel teel: kergelt napsine juht pole üldiselt ohtlik, kuid seda karmimalt tuleb karistada keskmises või raskes joobes sõitjaid.
Seppik süüdistab ministeeriumi roolijoodikute soosimises
Raskes joobes rooli istujaid ootavad karmimad karistused
Indrek Koemets: Liikluses säästab hea mõte elusid rohkem kui vitsahirm
Nils Niitra: Tagastagem maa ürgeurooplastele
Ühel hiljutisel Raadio 3 hommikul nimetas hommikuprogrammi tegija kõigepealt venelasi tibladeks. Siis rääkis lehte tutvustades kahest ahvist, kes tapsid Soomes professori. «Üks neist on Eesti venelane ja teine lihtsalt venelane – mis vahet seal on,» lausus ta minu mäletamist mööda.
Andrus Karnau: Pensionivara
Andrus Karnau juurdleb, kas Rahvaliidu liider Villu Reiljan tegutses looduskaitsemaade afääris sihilikult või oli kõigest maa-ameti juhi Kalev Kanguri hüpiknukk? See on praegu lugejate jaoks põhiküsimus.
Ministeerium: pensionifondide valitsemistasude piirmäärad ei kao
Poliitikud soosivad pensionifondide ohjeldamist
Järelevalvejuht tahab kärpida pankade tulu pensionivaralt
Jaan Kaplinski: see oli mu viimane aasta poliitikas
Sotsiaaldemokraadist linnavolinik, kirjanik Jaan Kaplinski lahkub volikogust ning kinnitab, et ei lase end enam kuskile valida.
Eiki Nestor: Reiljani käitumine reetis ta kavatsusi 
Eiki Nestor


Sotsiaaldemokraatliku partei aseesimees Eiki Nestor aimas keskkonnaminister Villu Reiljani tagasiastumist jube eile, sest tavapäraselt oma intervjuudes väga bravuurikas Reiljan oli löödud olekuga.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

President Rüütel vabastas Villu Reiljani ametist

Rüütel on Reiljani lahkumisega nõus

Veskimägi: Reiljani tagasiastumiseks oli ammu aeg küps

Atonen: tänu Reiljanile koalitsioon püsib

Vaata lisaks samal teemal
Savisaar: Reiljani otsus oli riigimehelik 
Edgar Savisaar ja Villu Reiljan pärast kahe erakonna vahelise koostööleppe sõlmimist.


Keskerakonna esimees, majandusminister Edgar Savisaar leiab, et keskkonnaminister Villu Reiljan tegi tagasi astudes riigimeheliku otsuse.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Reformierakond ei toeta Edgar Savisaare umbusaldamist

President Rüütel vabastas Villu Reiljani ametist

Peaminister toetab Reiljani asemikku

Ansip: Reiljani lahkumine koalitsiooni püsimist ei mõjuta

Vaata lisaks samal teemal
Janno Reiljan: mulle on venna tagasiastumine üllatus 
Janno Reiljan


Keskkonnaminister Villu Reiljani venna Janno Reiljani sõnul oleks talle venna tagasiastumine üllatuseks, sest ta pole sellest erakonda informeerinud.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Peaminister toetab Reiljani asemikku

Rahvaliit pakub keskkonnaministriks riigikogu liiget Rein Randveri

Rüütel on Reiljani lahkumisega nõus

Keskkonnaministri võimalik kandidaat on Karel Rüütli

Vaata lisaks samal teemal
Atonen: tänu Reiljanile koalitsioon püsib 
Meelis Atonen


Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul oli keskkonnaminister Villu Reiljani ametist tagasiastumine ainuvõimalik samm, mis kindlustab ka valitsuskoalitsiooni püsimise.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

President Rüütel vabastas Villu Reiljani ametist

Ansip: Reiljani lahkumine koalitsiooni püsimist ei mõjuta

Rüütel on Reiljani lahkumisega nõus

Veskimägi: Reiljani tagasiastumiseks oli ammu aeg küps

Vaata lisaks samal teemal
Veskimägi: Reiljani tagasiastumiseks oli ammu aeg küps 
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi


Isamaa ja Res Publica liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi sõnul on keskkonnaminister Villu Reiljanile juba kolm korda umbusalduse avaldamine algatatud, mistõttu olnuks üllatav, kui ta poleks nüüdse skandaali tõttu tagasi astunud.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

President Rüütel vabastas Villu Reiljani ametist

Peaminister toetab Reiljani asemikku

Ansip: Reiljani lahkumine koalitsiooni püsimist ei mõjuta

Rüütel on Reiljani lahkumisega nõus

Vaata lisaks samal teemal
Abiminister ei soovi ministriks hakata 
Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe.


Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe ei soovi poliitikuks ega ministriks hakata, kui talle see ettepanek tehtaks.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Ansip: Reiljani lahkumine koalitsiooni püsimist ei mõjuta

Keskkonnaministri võimalik kandidaat on Karel Rüütli

Savisaar: Reiljani otsus oli riigimehelik

Villu Reiljan esitas peaministrile tagasiastumisavalduse Video
Paavo Järvi asub juhtima Frankfurdi sümfooniaorkestrit 
Dirigent Paavo Järvi.


Maailmakuulus Eesti dirigent Paavo Järvi asub sel hooajal tööle Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestri peadirigendina ning kavatseb rõhuda Põhjamaade heliloojate muusikale.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Paavo Järvi juhatab erilist orkestrit
EOK peatas Värniku stipendiumi  
Andrus Värnik


Eesti Olümpiakomitee (EOK) muutis oma koostöölepingut Eesti Kergejõustikuliiduga (EKJL), mille kohaselt Andrus Värnikule määratud stipendium ei kuulu enam väljamaksmisele.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Värnik: Kanter pole keegi

Värnik eitab vananemist ja väldib nukrutsemist

Andrus Värniku avalik vabandus

Kiirust ületanud Värnik ootab vabandust palumata karistust

Vaata lisaks samal teemal
Valentina Otsason müüs Krediidipanga aktsiaid 
Eesti Krediidpanga Pärnu filiaal.


Valentina Otsason müüs täna Latvian Business Bankile (LBB) 5,9 protsenti AS Eesti Krediidipanga aktsiaid, mistõttu kerkis LBB osalus pangas 65,7 protsendini.    


> Loe siit | Kommenteeri
Microsoft õnnistab Datacenteri kasutajaid piiramatu litsentsiga 


Alates oktoobrist saavad Microsoft Windows Datacenter Editioni omanikud jooksutada oma serverites piiramatul hulgal virtuaalset Microsofti Windows Server eri taseme tarkvara.


> Loe siit | Kommenteeri
nVidia toob turule uued ülikiired graafikakaardid 


Kauaoodatud DirectX 10 toega graafikakaardid on peatselt turule ilmumas. Novembri keskel peaks nVidia üllitama uuest seeriast kaks esimest graafikakaarti – GeForce 8800GTX ja GeForce 8800GTS.


> Loe siit | Kommenteeri
 
Fotogalerii
15:30 04.12
Üleujutus Korva luhal
kõik galeriid
Meelelahutus

Traavel tegi karule tuule alla

Toyota Auris juba müügil

DNA-arvuti mängib edukalt trips-traps-trulli

Solaarium tuleks lastele keelata

Retk: rahulikust kanuusõidust kujunes märg seiklus

Reet Linna ei pea vimma, kuid Vilja Savisaare närvid võivad alt vedada

Vene musketärid naasevad surematutena ekraanile

Aafrika poisi isa kahetseb, et lapse Madonnale lubas

Tantsusaade meelitab inimesi tantsukursustele

Rooma tõi kohale Hollywoodi, Sophia Loren unus ära

Egiptuse liiv peitis vaaraode hambaarstide hauakambreid

HIP! Noored d˛ässijad kogunevad Von Krahli

HIP! Noored murravad plakatitega stereotüüpe

HIP! Agnes Männiste: Eesti noor on mõnus d˛ässilõvi

Hea müügiinimene on kui diplomaat firma ja kliendi vahel

PÄEVA PILT: purskkaevud annavad viimaseid värvietendusi

23.10 Ajukahjustus võib esile tuua varjatud kunstiande

23.10 Horoskoop 24. oktoobriks Video

HIP! 23.10 Monty Pythoni staaril on vähk

HIP! 23.10 Radcliffe võtab riided seljast
 
Postimees
Varia
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
18:08 Ärimehed lasevad kortse siluda

17:34 Airbus A380 hilinemine aetakse tarkvara süüks

17:25 Postimees Tegija töökuulutused 7.oktoober 2006
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed