Varasematel aastatel on linnal olnud sotsiaalkorterite ostuks raha paari miljoni krooni jagu, tänavu kulub selleks tervelt üheksa miljonit. Tulevikus on linnavalitsusel aga plaanis munitsipaalmaju ehitada.

Abilinnapea Margus Hanson loodab küll, et kolmandiku korteritele kuluvast rahast saab linn riigi sihtasutuselt Kredex, ent kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole rahastamise kohta veel otsust teinud, ei saa abirahale siiski nii kindlalt panustada.

Hanson selgitas, et ehkki linn on ministeeriumilt oodanud sellekohast otsust kevadest saati, tuli nüüd kiirelt ostuotsus ministeeriumi vastuseta siiski ära teha. Ostu vormistamisega oodatakse aga detsembrini.

«Kuna juba kevadel oli kokku lepitud ja kaubeldud soodsad hinnad nendele korteritele, siis müüjal on siiski kindlust vaja, et me oleme ostust huvitatud,» rääkis Hanson.

Kaksteist ühetoalist korterit, mis asuvad samas Tuglase 13 majas, kuhu linn ka kevadel korterid ostis, müüb OÜ Seitse Teed linnale 16 500-kroonise ruutmeetrihinnaga. Linnavarade osakonna eluruumide teenistuse juhataja Mait Raig märkis, et korterid on sissekolimiseks valmis, vaid mõnes tuleb teha lihtsamat sanitaarremonti.

Linnal on praegu kokku umbes 620 sotsiaalkorterit. Umbes seetõttu, et kehvemaid kortereid müüakse ja paremaid ostetakse asemele. Korteritesse saavad elama asuda sundüürnikud või inimesed, kes ei suuda ise endale eluruumi soetada.

Abilinnapea Vladimir Šokmani sõnul on linnas veel umbes 340 sundüürnikku, kellest sadakond vajaksid uue eluruumi hankimisel kindlasti linna abi. Lisaks tuleb veel ümber paigutada mõned pered Jaamamõisa barakkidest.

Viimaste kohta märkis Šokman, et nende seas leidub ka hõlptulu otsijaid, kes tegelikkuses elavad ammu mujal, ent on barakki sisse kirjutatud ja nõuavad seetõttu linnalt uut korterit.

Ehitaks ise

Praegu on aga valmimisel Jaamamõisa detailplaneering, mis näeb vanasse sõjaväepiirkonda ette ka munitsipaalmajade ehitamise. Linnavalitsuse teisipäevasel pressikonverentsil puhkes arutelu, mil moel on mõistlikum oma eluga mitte toime tulevatele inimestele eluruume hankida.

«Getot me ei taha kindlasti tekitada,» kinnitas Šokman. «Aga see on kõigi demokraatlike ühiskondade mure: kas minna odavamat teed ja ehitada linnaosa, mida on odavam ülal pidada, või laotada sotsiaalkorterid linna mööda laiali.»

Abilinnapea sõnul oleks lihtsate tüüpmajade ehitus linnale odavam kui korterite ost, sest linn ei peaks enda maale ehitades maa eest maksma. «Aga süda tilguks küll verd, kui kahe kuu pärast oleks seal selline olukord nagu Lubja tänavas (kodutute varjupaiga ümbruses – M-L. H.),» tunnistas ta.

Jaamamõisa detailplaneering peab valmima selle aasta jooksul. Šokmani sõnul võiks järgmisel aastal asuda hooneid projekteerima, misjärel saab alustada munitsipaalmajade ehitamist.