Kas riik hoiab noori õpetajaid koolist eemale?

Kahjuks on aga nii, et üks põhiharidusega ehitustööline saab kaks õpetajapalka. Mille järgi tuleb otsustada ühe või teise ameti vajalikkuse üle?

Võrdluseks, iga eraettevõtte juht määrab palgaastmed ametite tähtsuse järgi. Kunagi ei ole ju nii, et väga oluline insener saab vähem palka kui koristaja või valvur.

Kooliõpetaja on ju inimhingede insener.

Kas iga erialadiplomiga kõrgkoolilõpetaja sobib õpetajaks? Ei sobi, sest õpetaja töö nõuab erilisi isikuomadusi.

Eriti raske on hakkama saada kasvuraskuses vaevlevate teismelistega, kelle hinges toimub mäss, mida ollakse valmis ükskõik kus välja elama.

Meile kõigile on antud võimalus üks kord elada. Iga inimene vastutab eelkõige oma perekonna heaolu eest, ja kui on kallilt omandatud haridus, siis on ka ju soov oma oskusi väärilise tasu eest müüa, et rajada kodu, koolitada lapsi, erialatööks vajavaid teadmisi avardada.

Kui peres on kaks last, siis õpetaja palga eest ei saa praegu isegi mitte hambaarsti teenust kasutada. Kodu rajamisest, lastele kõrghariduse võimaldamisest ei tasu õpetajal unistadagi. Võrdleme, kui suur on keskmiselt õigus- või majandusteaduskonna tudengi aastane õppemaks ja kui palju saab lapsevanemast õpetaja aastas palka?

Iga arvutada oskav kõrgkoolilõpetaja saab aru, et õpetajatöö ei loo mingit perspektiivi muretule mugavale elule.

Kõrgharidusega noor Eesti inimene valdab enamasti paljusid võõrkeeli ja on kohanemisvõimeline ja ametiühingu rolli täitvas Euroopas on palju paremaid valikuid kui Eesti Vabariigis õpetajaks hakata.

Kõik me ju tahame elada jätkusuutlikus Eestis. Siis peavad ka õpetajad saama tööle väärilist palka.

Mart Salumaa

Presidendivalimiste farss on välditav

Jälgides presidendivalimisi, jõudsin veendumusele, et tekkinud segaduste põhjuseks on ennekõike ebademokraatlikkust võimaldav valimisseadus.

Parlamendisaadikud on küll intelligentseimad rahvaesindajad, aga ikkagi inimesed, ja miski inimlik pole neile võõras. Valimissüsteem peab elimineerima kavaldamisvõimalused ja tagama hääletustulemuste objektiivsuse. Praegune süsteem on aga vigane ja nii korduvad valimisfarsid iga viie aasta tagant.

Õnneks on õige üldpõhimõte – valida president parlamendis. Oleme ju ise sinna valinud parimaist parimad saadikud, küllap on neil kõige rohkem kompetentsi otsustada, mis ja kes rahvale ja riigile sobib.

Valimiskogu koosseis on küll laiem, kuid kompetentsilt märksa lahjem. Pealegi ei tohiks seal hääletust korraldada juba seetõttu, et selle kogu moodustamisel osaleb ka suur arv mittekodanikke. Kõige halvem aga on see, et praegune presidendivalimiste seadus ei usalda täiel määral riigikogu ning lausa soodustab parlamendi maine langust ja hääletamise üleminekut kõrgeimalt otsustuskogult alamale tasemele.

Häid presidendikandidaate on ju mitmeid, parlamendisaadikud esindavad erinevaid ühiskonnagruppe, kuidas on siis võimalik kokku saada kaks kolmandikku hääli ühele väljavalitule?! Presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves juhtis õigesti tähelepanu sellele, et valimiste eest peab kandma vastutust vaid üks otsustuskogu, kahe vahel jagamisest – nagu seda näemegi – tuleb paksu pahandust.

Pole midagi lihtsamat kui tagada demokraatlikud presidendivalimised riigikogu tasemel. Rahvas seab aegsasti vabas vormis üles kandidaadid, kes tutvustavad avalikkusele põhjalikult oma valimisplatvorme ja väitlevad omavahel. Parlament valib neist välja sobivaimad ja korraldab salajased hääletused.

Iseenesestmõistetavalt on valijad kohustatud hääletussedeli vastu võtma, märkima sellele oma lemmikkandidaadi nime ja sedeli valimiskasti laskma. Presidendiks saab loomulikult see kandidaat, kes kogub kõige enam hääli. Valimised toimuvad reeglina ühes voorus, kaks korraldatakse vaid siis, kui mitu kandidaati koguvad samapalju hääli. Selline ülilihtne süsteem hoiab kokku närvikulu ja raha ning tagab parimad valimistulemused.

President Arnold Rüütlil on õigus, et ühe kandidaadiga valimised pole demokraatlikud. Kõik kandidaadid peavad olema valimiseks esitatud juba esimeses hääletusvoorus. Ka tema enda kandidatuur oleks võinud seal olla koos teistega üles seatud.

Raik Mikelsaar