Nagu kevadise suure sulaga, andis ka nüüd, pärast pikka põuast suve häiret jällegi Ujula tänava rahvas. Auk augus kinni ja lomp lombi kõrval, vedel pori ja suur pahameel. Selle kesklinna vahetus naabruses asuva tänavaga on mitu häda. Kevadel tehti seal suuri torutöid. Sealsamas ehitatakse uusi maju. «Mõistan, et ehitus käib ja suured autod peavad sõitma, kuid kehva teega ei lasta ka metsa raskeid autosid sisse,» ütleb Ujula 49 elanik Veiko Juurma. «Eile sõitsin taksoga. Taksojuht ütles ka, et ta ei tahaks sinna minna, sest tänav on nii hulluks aetud.» «Inimestel on suhteliselt normaalsed autod, ei pea ju ostma linnas maastikuautot, et koju sõita,» kurjustab ta. «Mina, meesterahvas, viin auto remonti, kui vaja... Mul on väike laps, kes käib kesklinna kooli. Ma ei saa teda iga päev viia või tuua. Ma ei hangi talle ju ka kalamehe kostüümi.» Uudist pole Tartu teedeteenistuse spetsialistile Mart Sootlale, kelle töömaal on kruusatänavate hoolduse järelevalve, nentis, et Ujula tänava sant seis on talle tuttav. Tänava tagumine ots olla Sootla sõnul enam-vähem, kõige problemaatilisem on aga Liiva ja Lubja vaheline lõik, kus kümmekonna sentimeetrine kruusakiht on libedal munakivil ja nihkub paigast iga järsema kohaltvõtu või pidurdamisega. Ja auk ongi platsis. Et tee jälle päris untsus, selles olevat süüdi sademeterohke ilmastik. Ka tee hööveldamine ei anna suurt tolku, sest püdelaks läinud kruus loksub aukudest kiiresti välja. Pori loksutamine ei aita. Seejuures on olukord sant mitmel pool mujalgi kui Ujula tänavas. Kartuli tänavale on põhjaliku põntsu pannud Jakobi tõusu sulgemisel osalt sellele Supilinna kruusatänavale kandunud Tallinna-suunaline liiklus. Sant seis on ka Tammelinna tagaosas, Vana-Ihastes ning Raadil. «Kui võrrelda Vao, Adra ja Künni tänavat Kartuli tänavaga, siis arvan, et jääte kimpu, kas hakata hööveldama Kartuli tänavat või teha korda Künni tänav seal upub sõna otseses mõttes,» räägib Sootla. Vastulause Juurma Sootlaga siiski ei nõustu: «Kui keegi räägib, et on märg ja pole mõtet kruusapinnast ühest kohast teise nihutada... Tegelen ehitusvaldkonnaga, korraldan raskete elementide vedu ehitusplatsidele väljaspool Eestit. Ilmastikutingimused on samad, vahel vihma sajab. Tehakse nii, et tuuakse peale killustikku, mitte ei oodata, et järsku tee taheneb.» Sootla vastus sellele on, et killustikukihi peale vedamine on kapitalimahutus, kuid kruusatänavatele mõeldud raha on otsakorral. «Aga kui olukord äärmiselt halb, siis selle raha millegi arvelt leiame,» lubab ta. |
