«Karavanikohtades peatujate kohta ei oska me midagi öelda, infokeskuses on nende paikade järele pärijad olnud enamasti sakslased ja soomlased,» lausus Kai Kaljumäe Tartu turismiinfokeskusest. Karavanidele öövarju pakkuvate turismitalude-motellide-puhkemajade töötajate kogemusel eelistavad sel kombel reisida ka hollandlased ja prantslased. Eestlasi vähe Varasematel aastatel on karavanidega siia jõutud ka Põhjamaadest. «Selle aprillikuise jama tõttu Tallinnas on aga paljud Rootsist ja Norrast meile tulema pidanud grupid oma broneeringud üles öelnud,» nentis Kure turismitalu peremees Madis Mõttus. Tema teada on mitmetel Rootsi internetilehekülgedel Eesti veel senini kirjas kui reisimiseks mittesoovitatav riik. Matkaautode või haagissuvilatega eestlasi kohtab karavanide peatuspaikades harva. «Nemad tulevad pigem nädala lõpul puhkama,» sõnas Willipu külalismaja peremees Aivar Toomsalu. Waide motelli juhataja Tiit Kollisti hinnangul on põhjuseks see, et Eesti väiksuse tõttu on haagissuvilat või matkaautot kulukas pidada. «Siin saab ka sõiduauto ja telgiga mugavalt matkatud,» selgitas ta. Tartu- ja Jõgevamaalt leiavad autokaravanidega reisijad turismiinfokeskuste andmeil 19 peatuspaika, mis võivad üksteisest vägagi erineda nii platsi suuruse kui ka tingimuste poolest. Suuremate peatuspaikade eelis on kindlasti see, et nendes saavad peatuda ka rühmiti matkaautodega ilma uudistavad inimesed. «Korraga on meil kõige rohkem olnud 39 autot, kuid tavaliselt koosnevad rühmad kuni 22 autost,» lausus Tiit Kollist. Suurema seltskonnaga reisijad hindavad peatuspaiga pakkujate sõnul just läbimõeldust ja organiseeritust. «Näiteks alustati suveks peatuspaikade broneerimist juba detsembris,» tähendas Kollist. Jõudes peatuspaika, kinnitatakse ühes kohas kanda kaheks-kolmeks ööks, tihti uudistatakse päeviti ümbrust eraldi tellitud bussiga. «Karavanidega reisijad on aktiivsed ning väga kauaks ühte kohta peatuma ei jää,» kinnitas ka Madis Mõttus. Üksikult reisijad hindavad aga just väiksemaid paiku ja spontaansust – kui peatuspaik on sobivas kohas, võib sinna ka ööbima jääda. Erinevad tingimused Mõistagi on sellisel juhul väga olulisel kohal kaunis loodus ja veekogu – Kuremaa järve ääres asuva Udu talu peremehe Mati Kärmase arvates ei jõuaks tema tallu ükski puhkaja, kui järv sealsamas poleks. Seda kinnitab ka Kodaveres asuva Hansu turismitalu peremees Hans Kalling. «Peipsi järv on meist umbes kilomeetri kaugusel, sestap ei ole meie talu ka väga popp,» tõdes ta paratamatust. Ometi pole põhjust muretseda, sest karavane vurab ka Hansu talu õuele pea igal nädalal. Võimalus privaatselt ja turvaliselt ööbida on see, mida inimesed hindavad, teab Kalling. Paljud turismitalud teevad koostööd ka lähedalasuvate huvitavate paikadega ning suunavad oma kliendid just sinna. «Meie kandis pakub turistidele elamusi näiteks Elistvere loomapark – tundub uskumatu, kuid väga paljud ei ole sellest kohast kuulnudki,» rääkis Saadjärve-äärse Järveääre talu peremees Kalle Bruus. Karavanidele peatuspaika pakkuvatele asutustele ei too matkaautodega reisijad tavaliselt kaasa kuigi suuri sekeldusi. «Nad tulevad ja tahavad ainult platsi, elektrivoolu ja vett, muu on neil olemas,» sõnas Kärmas. Selliseid hädapäraseid tingimusi pakuvadki just väiksemad karavaniplatsid. Väiksemate peatuspaikade võlu on kindlasti ka hubasus ja iga paiga eripära, mille järele tasub küsida. Näiteks Järveääre talust ei maksa oodata toitlustamist, kuid talu firmarooga – angerjasuppi – võib teinekord ikka saada. «See on meil peatujate seas väga menukas olnud,» muheles talu perenaine Maie Bruus. Euroopast tulnud kogemustega reisijad oskavad hinnata aga ka võimalust ennast, oma rõivaid ja toidunõusid pesta, teha süüa ning tühjendada matkaauto tualetti kogumispaaki – sellised tingimused on olemas eelkõige staažikatel ja suurematel majutusasutustel. Viimased on tavaliselt kantud ka Põhjamaades ja Euroopa riikides välja antavatesse karavanidega reisijatele suunatud kataloogidesse. «Lisaks suust suhu levivale infole on ka kataloogis olemine väga tähtis – grupid jõuavad meieni just selle abil,» lausus Mõttus. Kataloogidesse pääseda ei ole aga niisama lihtne – sellele eelnevad turismifirmade ja kataloogikoostajate testööbimised. «Kui nemad kiidavad koha heaks, on kataloogi pääs tagatud,» sõnas Waide motelli juhataja. Plats ka Tartusse Just Waide motelli kogemustele tuginedes peaks kunagi ka Tartusse Emajõe ja Anne kanali vahelisele platsile kerkima kämpinguplats. «Meie mõistsime ka alles aasta pärast karavanidega tegutsema hakkamist, mida ja milliseid tingimusi niimoodi reisivad inimesed vajavad,» põhjendas Kollist. Millal Tartu linnasüdamesse karavanide peatuspaik tekib, ei oska linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Mati Raamat ennustada. «Projekt on küll koostatud, kuid kõik sõltub linna rahakotist,» nentis ta. Projekti maksumust ei osanud Raamat üleeile täpselt öelda – see on koostatud mõne aasta eest. «Et tegu on aga maa-alaga, millel pole juurdepääse ega tehnovõrku, on see väga kallis projekt,» sõnas ta.
> Loe edasi |
