«Kui tahame ujuda, siis tuleme siia,» muheleb Tuulepesa nime kandva suvekodu omanik Veljo Ipits. Muidugi võluvad peret ka suvekodu sissesõidutee ääres kasvavad metsmaasikad, mõnus metsaalune ja vaikus. Aga viimasest ja mõnusast maaelust pole Ipitsatel puudust ka oma Tartu piirist mõnesaja meetri kaugusel asuvas kodus. Seega on suvekodu võtmesõna ikkagi Pangodi. Ja kuidas saakski olla teisiti, kui Veljo Ipits käis sel järvel poisikesena koos isaga kummipaadiga kala püüdmas. Nüüdki on Salvesti eellase, Tartu konservitehase vanast suvilast rohkem kui kümme aastat tagasi mõnusaks suvekoduks ehitatud kohas paat järve ääres ootamas. Kalda ääres paistavad mõned vähid. Kuidas kalaga on? «Issi, issi! Vesi on külm,» sekkub tähtsasse juttu tähtsa teadaandega järve äärest varjualuse all praksuva välikamina juurde sooja kihutav Berta Ipits. Lapsi peab uskuma, seda enam, et Berta ei katsunud vee soojust järele mitte käe, vaid pepuga. Võrratud loojangud Kalaga olevat aga nii, et väga pole. Lisaks vesiroosidele tõid Ipitsad koos naabritega järve parajalt suuri hauge ja linaskeid, kuid… «Vähki hakkab siia tasapisi tulema, aga angerjat on väga vähe, röövpüüdjad võtavad siit kõvasti matti,» räägib peremees, kellel endal on võrguluba kenasti olemas, aga pole aega seda kasutada. «Ainult kolmesajagrammiseid latikaid on siin küllalt. Püüdmisrõõmu ja uhhaa saab kätte.» Kalast tähtsam on aga Ipitsatele ikkagi järv. Suvekodus on neil «igavene hea saun, millele ajad 120–140 kraadi sisse ja siis paned sealt lavalt jooksuga otse järve!» Saun on hea ka teiste arvates. Kord sõudsid Tuulepesa rahvale paadiga külla Pangodi teisel kaldal lossi moodi suvekodu ehitav doktor Andrei Sõritsa ja Ipitsate üleaedsed, turvafirma Falck Lõuna-Eesti ASi ülemus Andres Tootsman koos notarist abikaasa Tiina Tombergiga. Õhtu läks pikale, sest külalised ei saanud kuidagi saunast välja. Pole ka ime – selle lavalt paistab läbi ukseklaasi kõrgete puude latvade tagant Pangodi järv kogu oma ilus. «Päikeseloojangud on siin võrratud, juba üksi nende pärast tasub siin käia,» ütleb Veljo Ipitsa kaasa Kristina Koidu. «Järv on õhtuti peegelsile, päike peegeldub enne metsa taha kadumist veel…» Ujumast jõuab tagasi pere vanim tütar Greete, kes kinnitab, et vesi oli tõesti üsna jahe. Aga mida pere suvekodus peale ujumise veel teeb? Suurema osa ajast võtavad Ipitsad seal vastu külalisi ja sõpru, neist viimased astuvad Tuulepesast vähemalt kord suve jooksul pikemalt läbi. Retsept jääb saladuseks «Veljo teeb hirmus head liha ja alati hirmus suure potitäie,» kiidab Kristina Koidu kaasa kokakunsti. Seda «hirmus hea liha» retsepti peremees paraku ei reeda. Firmasaladus, naerab ta kavalalt ja lisab poliitiku kombel kõike- ja mitte midagi ütlevalt, et peamine on hea tooraine, südamega asja juures olemine ja paar päeva laagerdamiseks. «Ja keegi sööjaist peab kiitma kah,» lisab perenaine. Tuleval nädalal võõrustab peremees oma klubikaaslasi Rotary Tartu Toome klubist. Kes suvekodus muru niidab? Varem tegi seda peremees, nüüd aitab hea naabrimees. «Meil on ka kodus kaks ja pool tuhat ruutmeetrit niita,» selgitab Veljo Ipits. «Nii suure platsi niitmine pole enam mingi lõbu. Ja kui siis veel suvekodusse kah niitma tulla…» Kristina Koidu lisab, et suvekodu on algusest peale nii kavandatud, et sinna minnakse puhkama ja sõpradega aega veetma, mitte tööd rabama. «Lilled, iluaed ja pesumasin on meil kodus, mitte siin,» räägib ta. «Siin lihtsalt oleme.» Peremees keerab jutu lõbusamale lainele tagasi ja ütleb, et järve kaldale ehitatud suitsuahi saaks Peipsi kaluritelt kiita, sest sellel on sees lehtpuuvooderdis, mis kalad kuldkollaseks teeb. Et ahi on suur, ostab Veljo Ipits korraga kümmekond kilo latikat või muud kala ja annab hagu. Sõbrad pärast söövad ja kiidavad. Päike hakkab Pangodi taha vajuma, pardipere sätib end minekule ja vesiroosid panevad õied kinni. Oleks patuasi ujuma tikkuvaid lapsi kiusata ja kauemaks jääda. Tegelased • Veljo Ipits, Pangodi järve ääres asuva Tuulepesa nime kandva suvekodu peremees, põllul ja aias kasvavat head-paremat purki pistva ASi Salvest nõukogu esimees, Tartu linnavolikogu liige, Tartu mitme asutuse nõukogu liige. • Kristina Koidu, Veljo Ipitsa praegu kodune kaasa, varem õpetas Tartu Ülikoolis ja Mainori kõrgkoolis ärieetikat ja turundust, astus doktorantuuri. • Greete Roose (12), pere vanim laps, läheb sügisel Härma gümnaasiumi 6. klassi, käib tennise- ja kergejõustikutrennis, on omaealiste tennisistide seas Eesti kuue parima hulgas, õpib muusikakoolis akordioni, tunneb muidu kõigi mugavustega suvekodus pisut puudust telerist, mida vanemad sinna teadlikult ei vii. • Berta Ipits (3), on enda sõnul juba ühe kooli lõpetanud ehk käis agaralt mudilaste loovusringis, läheb sügisel lasteaeda, tal on suvekodus krokodill nimega Krokodill, kes elab majas ja töötab veepritsina. • Artur Ipits (aasta ja 8 kuud), tegus, aga veel napisõnaline, ei tohi šokolaadi süüa, hea poiss, kes peaaegu kõigil fotodel vaid naeratab. • Pardimamma ja ta seitse poega, kes elavad Pangodi järves Ipitsate vesirooside lähedal. Väga julge perekond, kes ujub kogu aeg kalda ääres, sest teab: keegi tuleb kohe-kohe saiaga. |
