Tartu Ülikooli nõukogu võttis vastu otsuse asutada loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE), mis koosneb kuuest TÜ teadus- ja arendusasutusest. LOTE asutamisega lõpetatakse bioloogia-geograafiateaduskonna ja füüsika-keemiateaduskonna tegevus, uuele teaduskonnale valitakse oma dekaan. Matemaatika-informaatikateaduskonnale on samuti korduvalt tehtud ettepanekuid LOTE-ga liituda, kuid dekaan Mati Kilbi sõnul pole liitumine nende poolt seni kõne alla tulnud. «Me ei ole seda matemaatika jaoks õigeks pidanud,» rääkis ta. «Meie kontaktid näiteks majandusteaduskonnaga on isegi tugevamad kui osaga sellest ühinevast seltskonnast.»Kiirustades tehtud Matemaatikateaduskond on suures osas n-ö õpetav teaduskond, kes elab riikliku koolitustellimuse rahal, matemaatikat õpetatakse ka teiste teaduskondade üliõpilastele. «Õpetamise osa on meil kaks kolmandikku ja mõnedes matemaatikainstituutides veel suuremgi,» sõnas Kilp. «Bioloogia-geograafiateaduskonnas võib see osa olla ainult 15–20 protsenti – oleme erinevatel põhimõtetel elavad teaduskonnad.» Kõige suurem ja rahakam üksus saab uues teaduskonnas olema füüsikainstituut, millele liidetakse füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakond. Füüsika-keemiateaduskonna prodekaani Peeter Tenjese sõnul on LOTE loomise teemal ülikoolis vastuolusid, sest paljudele jääb selgusetuks, mis on ühinemise kasulikud küljed. «Räägitakse, et igal pool maailmas on teaduskond, mida nimetatakse science – see on muidugi õige,» rääkis Tenjes. «Kuid igal pool mujal ülikoolides on selles teaduskonnas ka matemaatika, meil on aga matemaatikud ühinemise vastu.» Seega on lahendus poolik sünergiat matemaatikutega, mis oleks hädavajalik füüsikale ja keemiale, ei ole. «Asi on ilmselgelt kiirustades tehtud,» nentis Tenjes. Plusspooled Bioloogia-geograafiateaduskonna õppeprodekaani Margus Pedaste sõnul on LOTE moodustamise eesmärk koondada inim- ja finantsressursse ja paremini majandada. «Meie teaduskonnale on sellest kasu,» sõnas ta. Et matemaatikud esialgu ei liitu, pole bioloogia-geograafiateaduskonnale suureks probleemiks. «Plusspooli on rohkem,» nentis Pedaste. Tartu Ülikooli teadusprorektor professor Ain Heinaru kinnitas: selleks, et Tartu Ülikool kui teadusülikool saaks osa võtta suurtest Euroopa teadusprojektidest, on vaja koondada nii rahalisi ressursse kui ka teaduspotentsiaali ja uue teaduskonna loomisega tugevdatakse kogu loodusteaduste-alast teadus- ja õppetööd ülikoolis. Tartu Ülikooli uus teaduskond Koosneb kuuest teadus- ja arendusasutusest: • TÜ füüsika instituut – sinna liidetakse füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakond • TÜ keemia instituut – luuakse praeguse füüsika-keemiateaduskonna keemia osakonna põhjal • TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut – praegune bioloogia-geograafiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituut • TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut – luuakse botaanika ja ökoloogia, geograafia, geoloogia ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi ühendamise ning ümberkorraldamise teel • TÜ tehnoloogiainstituut • TÜ Eesti mereinstituut |
