Käed vajusid rüppe ja suu kõverdus hüüdeks «Tule taevas appi!», kui
lugesin Elva linnavalitsuse pressiteadet männilinna uue tunnuslause
konkursi rahva lemmikust. «Elva- on koht kus tahaks olla ja tulla». See
sai nüüd kirja täht-tähelt, pressiteatest kopeeritult.
Elva Verevi rand. Foto: Lauri Kulpsoo
Õigekirja valdamine ja suutlikkus adekvaatselt vaimukust hinnata pole küll üks ja sama asi, kuid elvalased on pannud sirgelt puusse mõlemaga. Pea ees.
Esiteks pole sidekriips mõttekriips. Teiseks käib sinna ette tühik. Kolmandaks välistavad siin «on» ja mõttekriips teineteist. Neljandaks käib sõna «kus» ette koma. Viiendaks on lauses ühildumisviga: kus tahaks tulla. Netikommentaatoreist irvhambad jõudsid selle konstruktsiooni mõtte üle arutades filmideni, mida lastele ei laenutata.
Võibolla on liikuvama vaimuga inimesed mõistnud selliste tunnuslausevõistluste mõttetust, mistõttu saadavad oma ideid vaid kõvema peaga tegelased. Igatahes on selge, et ka pärast õigekirjavigade parandamist jääb too lemmiklause tarvitamiskõlbmatult lohisevaks.
Ja kui see ka teha suupärasemaks (näiteks: Elva – tahaks olla ja tulla), ei paista sellest grammigi Elvale ainuomast.
Tabivere – tahaks olla ja tulla. Kodu – tahaks olla ja tulla. Kümblustünn – tahaks olla ja tulla.
Täna selgus aga, et Elva rae konkursikomisjon valis ka oma lemmiku ja linna tunnuslause saab hoopis sellest: «Hoiame üksteist». No näete, hoopis teine asi!
Kõik tänased
