Bioloogiaolümpiaadi võitjad kasvavad ühe õpetaja käe all
(3)
04.03.2005 00:01
Kai Väärtnõu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Treffneristid võitsid selle aasta piirkondlikul bioloogiaolümpiaadil kõik
esikolmiku kohad – tulemus, mida on raske järele teha. Nii heade tulemusteni on
jõutud õpetaja Saima Kaarna juhendamisel.
Saima Kaarna ei taha siiski kogu au ja uhkust enda õlgadele võtta. Ütleb hoopis, et Treffneri bioloogia-keemia eriklassi on kokku tulnud loodushuvilised õpilased, kelle huvi tuleb vaid tagant tõugata. «Öeldakse, et töö tehakse ikka tellija materjalist,» lisab ta. Sellega nõustub ka tema juhendamisel olümpiaadil teise koha saanud 11. klassi tüdruk Kirsi Masso. «Aga õpetaja Kaarnal on kindlasti oma osa,» kinnitab Kirsi. «Ta on selline aktivist. Ja ta naudib bioloogiat.» Oma ala fänn Viimast tunnistab ka Saima Kaarna ise. Alles hiljuti nimetas üks õpilane teda oma ala fanatiks. Eriti meeldib õpetaja Kaarnale õpilasi loodusesse viia ja teema nii-öelda puust ja punaseks teha. Kui ta neli aastat tagasi veel Ilmatsalu põhikoolis bioloogiat andis, olid võimalused selleks suuremad. Nüüd Treffneris, koolis keset linna, on see raskem, kahetseb ta. Õpetaja ei anna siiski alla: 10. ja 11. klassi lõpus käivad loodushuvilised treffneristid Alam-Pedja looduskaitsealal mitmepäevasel matkal, et koolipingis õpitu oma silmaga üle vaadata. «Alguses nad küll kardavad natuke seda retke, sest pelgavad, et ei tea ühtki taime, aga pärast on rahul,» selgitas Kaarna ühte õpetamismeetodit. Tihtipeale on paar päeva looduses veetnud noored läinud õpetaja juurde ja puhtsüdamlikult tunnistanud, et enne retke tundsid nad vaid kahte taime. Siis on õpetaja süda rahul, sest matkal on selgeks saadud tunduvalt rohkem. «Need retked on väga vahvad,» kinnitab ka Kirsi Masso. «Ja tulevad kasuks küll.» Huvi õppetööst olulisem Osa oma õpilaste edust kirjutab Saima Kaarna ka laste varasemate loodusõpetajate arvele. Ta ütleb: laste loodushuvi algab lasteaias, seda tuleb arendada algkoolis ja seda ei tohi tappa põhikoolis. Siis püsib loodushuvi ka ülejäänud elu. Kuidas aga panna laps looduse vastu nii suurt huvi tundma, et ta olümpiaadilt esikoha tooks? Kirsi Masso meelest pole õpetaja Kaarna range. Talle meeldib panna rõhku rühmatööle, lisaks pakub välja võimalusi end täiendada erinevatel üritustel ja loodusnäitustel. Ehk on nipp selles? «Tegelikult nippe polegi,» avaldab Kaarna ja oletab, et ehk aitab individuaalne lähenemine igale lapsele. Õpetaja Kaarna korraldab nimelt koolisiseseltki bioloogiaolümpiaade. Just nende järgi vaatab õpetaja, mis teema on õpilasel eriti tugev või nõrk. Vastavalt sellele suunab ta neid lihvimist vajavate punktide juurde. Nii ongi bioloogia olümpiaadikursus koolis tema järelevalve all, kuigi muudes küsimustes käib koostöö Treffneri teise bioloogiaõpetaja Urmas Kokassaarega. Saima Kaarna pakub lõpuks veel üht edu võtit: õpilased
ei tohi üle pingutada. «Siis kaob huvi ja tuleb väsimus,» teab ta. «Aga õpilase
huvi on igal juhul olulisem kui õpetaja kasvatustöö.»
Treffneri edukad
õpilased Tartu bioloogiaolümpiaadide võitjad Hugo
Treffneri gümnaasiumist • 10. klass – I Silvia Käkk, II Mari Valdur, III Harry Vähk • 11. klass – I Elo Sõnajalg, II Kirsi Masso, III Kristjan Kiiman • 12. klass – I-II Hanna Hõrak, I-II Mihkel Pajusalu, III Liina Remm
|
