| |
|
 |
Eesti majanduse vähenev konkurentsivõime tegi eile murelikuks nii Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi kui peaminister Juhan Partsi. |
|
Madal tööviljakus pärsib riigi konkurentsivõimet
(20)
05.03.2005 00:01
Kaire Uusen, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti kiidetud majandusareng ja konkurentsivõime libisevad õige pea käest,
kui ei kasva tööviljakus ega vähene riigivalitsemise kulud, hindasid nii
riigijuhid kui ka ettevõtjad.
Tööandjad võrdlesid majanduselu korraldamist tuulelohe lennutamisega, kus samal ajal on vaja nii juhtimisoskusi kui ka teadmisi keskkonnatingimustest. Tööandjate keskliidu 88. aastapäevale pühendatud konkurentsivõime konverentsil «Tuulelohe lend» leidsid nii peaminister kui ka ettevõtjad, et senisel viisil Eesti edasi minna ei saa. Väike tööviljakus Ettevõtjad ja teadlased tõdesid, et Eestil tuleb pöörata suuremat tähelepanu eelkõige tootlikkuse suurendamisele, sest just selles jääb Eesti teistest Euroopa riikidest palju maha. «Tööviljakuse osas on meie selja taga Euroopa Liidus vaid Läti,» märkis Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi Eestile olulist probleemi. Kuigi ettevõtluse maksud laekuvad järjest paremini, on tema hinnangul kasutatud seda ainult riigivalitsemise kulude suurendamiseks, mitte majanduse elavdamiseks. Majandusteadlase Lauri Luikeri sõnul on Eesti praegu piltlikult öeldes rikkuse ja ettevõtlikkuse vahelise U-kujulise kõvera madalaimas osas. Majanduse konkurentsivõime suurimaks ohuks on muutunud avaliku sektori paisumine viimastel aastatel. Rahandusminister Taavi Veskimägi tõdes, et avaliku sektori kulud on tõepoolest väljunud kontrolli alt, kuid poliitilistest otsustest lähtuvalt ei ole nende vähendamine võimalik. «Hoopis suurem probleem on avalikus sektoris hõivatute arvu suurenemine,» nentis Veskimägi, kelle sõnul töötab koguni kolmandik Eesti 620 000 töötajast avalikus sektoris. «See on kriitiline piir, mistõttu on meie ülesanne mitte lasta sel arvul suureneda.» Veskimägi sõnul peab riik sama rahaga suutma rohkem ja kvaliteetseid avalikke teenuseid osutada. «Kui küsite, kas on olemas sisemisi ressursse, millest saame loobuda, siis on küll,» kinnitas Veskimägi, kelle sõnul peab riik hakkama tervikuna enam üle vaatama, millele kulutada ja millele mitte. Rahvastik väheneb Peaminister Juhan Parts ütles, et Eesti prioriteediks on väikeettevõtluse arendamine, mis annab inimestele tööd ja loob kodumaist kapitali. «Eestis näeb ennast ettevõtjana aga kaks korda vähem inimesi kui Euroopas,» rääkis Parts, kelle sõnul on kahjuks siiani eestlase jaoks uhkem anda rahvusvahelise kontserni visiitkaart ükskõik mis ametikohaga kui olla väikese poe omanik. Partsi kinnitusel saab riik eestlaste ettevõtlikkust julgustada, kui on abiks stardikapitali osas. Konverentsil osalenud Tallinna Tehnikaülikooli
majandusteaduskonna dotsendi Eedo Kalle sõnul saab olukorras, kus rahvastik
väheneb ja kulud suurenevad, tagada majanduse arengu ainult tootlikkuse kasv.
Euroopas on töötatud välja isegi tootlikkuse mudel, millest aga Eestis eriti ei
teata ja mida ka ei propageerita.
Ettevõtjate
konverentsil osalenute arvamused Taavi Veskimägi , rahandusminister: Me peame hoidma oma soovid-võimalused tasakaalus ja kulutama vaid nii palju, kui täna on võimalik. Amoraalne on panna tulevastele põlvedele neljakordne koormus ja oodata, et nemad tasuvad meie laenud. Meelis Virkebau , ettevõtja: Euroopast tasub meil õppida. Valitsusele ütlen seda, et iga poliitika väljatöötamisel tuleks arvestada selle mõju ettevõtlusele ning samas vältida ülereguleerimist. Lauri Luiker , majandusteadlane: Eesti edu suurim ohumärk on juba mitmendat aastat hoogsalt paisunud valitsussektori ametnike armee koos suletud sektori palkade kiire kasvuga olukorras, kus sektori tõhusus jätab tõsiselt soovida.
|
