Linn remondib sundüürnikele kortereid
06.01.2006 00:01
Mari-Liis Hüvato, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tartu linn remondib KredExi abiga tänavu kuus ning ostab
kaks korterit, milles hakkavad elama tagastatud eluruumide
üürnikud.
Kokku peaks korterite remondiks ja ostuks kuluma 1,5 miljonit krooni, millest pool maksab linn, teise poole krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus KredEx. Ent linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja asetäitja Mait Raig rääkis, et kuna raha saamiseks esitati KredExile taotlus aasta tagasi, arvestati siis toonaste korterihindadega. Kahetoaline korter maksnud Raigi sõnul siis umbes 480 000 krooni, nüüd aga on hind tõusnud 650 000 kroonini. «Et KredExi toetussumma ei muutu, peab linn ise puuduva osa juurde panema,» sõnas Raig. Korterikuulutused Kahe korteri ostmiseks on linn avaldanud kuulutusi meediaväljaannetes. Raigi sõnul peaksid korterid olema kindlasti keskküttega. «Me tahaksime, et nad oleksid ka korras, et me ei peaks sinna lisakulutusi tegema,» lisas ta. Küll aga on ahiküttega enamik remonditavaist kortereist, mille suurus on 16,2 – 43,3 ruutmeetrit. Korterid asuvad Jõe, Turu, Jaama, Lutsu ja Lepiku tänavas. «Me oleksime neid remontinud nii ehk teisiti, aga praegu oli võimalik toetust taotleda,» selgitas Raig. Mait Raig rääkis, et praegu on teada ühe korteri tulevased elanikud, kelle osas on linnale kohtu kaudu pandud kohustus leida eluruum. Ka ülejäänud korterid üüritakse inimestele kohtu korralduse alusel. Seaduse järgi peab linn andma sundüürnikule samaväärse korteri, milles ta varem elas. «Kui aga vanainimene on seni elanud neljatoalises korteris ja ütleb, et ta enam nii suurt ei taha, siis loomulikult anname talle väiksema,» sõnas Raig. Riigilt abi Alates 2004. aastast on linn KredExi abiga remontinud 24 sundüürnikele mõeldud korterit. 2004. aastal esitatud taotluse alusel sai linn KredExilt korterite ostuks 420 000 krooni ning pani ise teist sama palju juurde. Selle raha eest soetas linn läinud aastal kaks korterit ning üks 2-toaline korter ootab veel ostmist. Mait Raig tunnistab, et vajadus oleks ilmselgelt suurem, kuid rohkemaks raha ei jätku. «Ilmselt peaks riik seda rohkem toetama, viiekümnest
protsendist jääb selgelt väheks,» rääkis Raig. «Reformi on teinud ikkagi
riik.»
|
