| |
|
 |
Hiiglasliku koostootmisjaama rajamine suurendab Tiit Veeberi sõnul kohaliku puidu ja turba osatähtsuse Tartu soojatootmises 90–95 protsendini, seega pole tartlastel vaja rippuda Vene gaasilõa otsas.
Foto: Margus Ansu |
|
Tartumaa saab miljardiinvesteeringu
(10)
06.01.2006 00:01
Nils Niitra, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Fortum Tartu alustas Tartu külje alla Lohkvasse hiiglasliku elektri ja
soojuse koostootmise jaama rajamise eeltöid, 800–900 miljoni kroonine
rahapaigutus on suurimaid ühekordseid investeeringuid Tartumaa
ajaloos.
Ainuüksi hiigelehitisse mahutatava katla kõrgus tuleb 51 meetrit ehk meetri jagu kõrgem kui keskmine katlamaja korsten. Koostootmisjaama valmimisel saaks Fortum Tartust Eesti suurimaid elektritootjaid väljaspool Eesti Energia elektrijaamade võrku. Samas võtaks jaam endale ka Tartu soojatootmise põhiraskuse. Seaduse ootel Fortum Tartu aktsiate 40 protsendi omaniku Tiit Veeberi sõnul langeb lõplik otsus jaama rajamiseks tõenäoliselt märtsi lõpus. «Praegu olen ma küll veendunud, et koostootmisjaam tuleb väga-väga suure tõenäosusega, sest ma ei näe ühtki elementi, mis peaks seda takistama,» ütles ta. Veeberi kinnitusel on Fortum Tartu enamusaktsiate omanik, Soome energiakontsern Fortum samuti jaama rajamisest huvitatud. Praegu käib koostootmisjaama eelprojekteerimine, algatatud on ka keskkonnamõjude hindamine ja detailplaneering jaama rajamiseks. Varem on koostootmisjaamade ehitust takistanud asjaolu, et Eesti seadusruum ei loonud sellistele jaamadele elektriturul eeliseid, ehkki neis toodetud elektrienergia omahind on kallim kui põlevkivielektril. Varsti peaks aga vastav elektrituruseaduse muutmise eelnõu Fortum Tartu juhatuse esimehe Mati Meose kinnitusel jõudma riigikokku. «Suure surve tulemusena peaks selles eelnõus olema paljugi arvesse võetud, aga selles on siiski veel rida ebaloogilisusi,» ütles Meos. «Nüüd läheb tõsiseks seisukohtade täpsustamiseks ja redigeerimiseks ja ma loodan, et 1. kvartalis saab mõlemale poolele (soojatootjatele ning majandus- ja kom-munikatsiooniministee-riumile – N. N.) vastuvõetav redaktsioon riigikogus seaduseks vormistatud.» Meose kinnitusel liiguvad asjad igal juhul õiges suunas. «Kohe, kui seadus on paigas, teevad Fortum Tartu omanikud lõpliku otsuse,» ütles Meos. Jaama ehitus võtaks aega kaks aastat. Meose sõnul tuleb Lohk-vasse Anne katlamaja kõrvale rajatavas elektri ja soojuse koostootmise jaamas kasutusele täiesti uus keskkonnasäästlik tehnoloogia. Jaama elektritootmise võimsus oleks 23 megavatti ja soojatootmise võimsus 50 megavatti. Praeguste Tartu katlamajade tööre˛iim muutub Meose sõnul uue jaama valmides oluliselt: «Uus jaam annab baaskoormuse ja teised katlamajad lülitatakse lisavõimsuse saamiseks tööle vastavalt sellele, kui külm on talv.» Tavalist Tartu soojatarbijat koostootmisjaama valmimine Meose kinnitusel otseselt ei mõjuta. «Tartu soojamajandus saab lihtsalt suurema töökindlusega objekti, mis kasutab ka puhtamat tehnoloogiat,» ütles ta. Keskkatlamaja jääb Paraku ei anna koostootmisjaam lootust vabaneda lähitulevikus Turu tänavas laiutavast keskkatlamajast. «Eks see aeg ükskord tuleb, aga mitte niipea. Tehnoloogilises mõttes on keskkatlamaja väga õige koha peal,» selgitas Meos. «Turu tänava gaasikatlad on talve tipphetkedel asendamatud.» Tiit Veeberi sõnul võivad ümbruskonna elanikele muret teha Anne katlamaja praegused soojatoorme vastuvõtu tingimused. «Koostootmisjaamas sõidab auto aga hoonesse sisse ja välja ning keegi ei tea, mida ta tõi ja maha pani,» lubas Tiit Veeber. Koostootmisjaama valmides suureneb Veeberi sõnul kohaliku kütte osatähtsus Fortum Tartu tootmises praeguselt circa 70 protsendilt 90–95 protsendile. «Gaas jääb siis väga külmade aegade reservkütteks,» lisas ta. Uus elektri ja soojuse koostootmise jaam on kavas rajada ka Pärnusse ja Tallinna lähedale.
|
