Ülenurme gümnaasiumi saksa keele õpetaja Silja Ruuder koos viieaastase tütre Adele Ruuderiga, kellel lasteaias oli samuti streik

Tuhanded haridus- ja kultuuritöötajad streikisid
Toompeal toimus protestimiiting
Streik tekitas Kõpus tüli
Maimets peab õpetajate nõuet ebareaalseks
Jaak Aaviksoo kommentaar

Hommikul veidi enne kella 8 on Ülenurme gümnaasiumi aknad pimedad. Peauks seisab lukus, silt sellel teatab õpetajate streigist ning palub hoonesse siseneda spordihoone kaudu.

Kooli koridorides sumisevad õpetajad ongi ainsad, kes sel päeval üldse kooli tulnud. Õpilased on täies koosseisus kasutanud kojujäämise õigust.

Samal teemal: Streikijaid kogunes ligi 19 000 Repliik: Streigipühad vanematega Tuhanded töötajad nõudsid õiglast palka (4)

«Meil streigib 46 õpetajat,» ütleb direktor Olev Saluveer. «Vaid üks õpetaja töötab, tema ülesandeks on tegeleda õpilastega, kui need peaksid kooli ilmuma.»

Ilmuvad vähesed. Koolid, kus õpetajate streik on päeva pikkune, jäävadki enamasti tühjaks. Ka näiteks Rannu keskkoolis ei tulnud eile ükski õpilane, ehkki osa lapsevanemaid oli algul astunud streigi vastu ja lubanud lapse kooli saata.

Kastanidoping

«Õppetöö oleks koolis toimunud ka streigist hoolimata, see lastele nähtavasti ei meeldinudki,» ütles Rannu kooli streigijuht Kersti Lepik. Nii veetsid õpetajad hommiku kohvi ja küünlavalguse seltsis streigikoosolekut pidades, siis aga asusid paberitööle.

Paberitöö ei anna oodata, selle maht kasvab üha ning ähvardab õpetajad viimaks täielikult uputada - seegi on üks streigi põhjuseid.

«Isegi 24 tunnist jääb koolitöö tegemiseks väheseks, eraelu ei saagi elada,» nendib Lepik.

Ülenurmel kogunevad õpetajad suurde klassiruumi ning täidavad kõik selle pingid. TALOst saadud nõudmiste standardpakett tuleb läbi arutada, vajadusel täiendada ning siis vastu võtta.

Streikijad on heas meeleolus. Filosoofiaõpetaja Tarmo Kerstna võtab kapist karbitäie kastanimune ja jagab need kolleegidele. «Need on streigitugevdajad!» kiidab ta. Karpi on sattunud ka üks kivi - see on streigimurdjatele.

«Kas on hea käekirjaga eesti keele õpetajat, kes võiks koosolekut protokollida?» hüütakse eestpoolt. See leitakse ning koosolek algab.

Nooremalt pensionile

«Nõuame loobumist õpetajatele tähtajaliste töölepingute kehtestamise kavandamisest,» loeb õpetajate streigikomitee esindaja ette võimudele saadetava avalduse punkte. Nende seas on ka selline, mis soovib, et riik kehtestaks omavalitsustele kindlad reeglid õpetajate palgaraha jagamiseks. See saab hääleka heakskiidu osaliseks.

«Omavalitsuste liit keeldus isegi palgaläbirääkimistel osalemast, sest nad tahavad õigust ise määrata õpetajate palku,» räägib Kerstna. «Meil probleemi pole, aga Eestis on omavalitsusi, kes on otse öelnud, et sooviksid palgaraha kasutada hoopis muuks.»

Õpetajaid ärritab, et staaž ja atesteerimine ei maksa enam midagi ning varsti on vallajuhil või koolidirektoril täielik voli ise palku määrata.

Ka ringijuhtide tasu tuleks õpetajate arvates vabastada omavalitsuste meelevallast, samuti lasteaiakasvatajate palkade alammäär.

Algklasside õpetaja ja ühtlasi kogu maakonna õpetajate usaldusisik Malle Kont tõstatab lisaks veel ühe punkti - arenguvestluste tasustamine. «Need on planeeritud ajale pärast kella 18,» ütleb ta. «Sellest kellast algab aga õhtune tööaeg ja selle tasu peaks olema hoopis teistsugune.»

Aeg maksab

«Ja pensionile võiks saada 55-aastaselt - kes muidugi soovib,» täiendatakse tagaridadest. «Juba õpilaste pärast, et neil oleksid noored õpetajad. Ning direktorite pärast ka, et nad ei peaks vanade kändude seas töötama!»

Malle Kont kinnitab, et kui õpetajate nõudmisi ei rahuldata, rahutused jätkuvad. «Streik võib kesta kuni kolm päeva,» lubab ta. «Kust raha leida, on valitsuse mure. Selleks me ju olemegi nad valinud, et nad selle raha leiaksid.»

Lapsed nõudsid streiki

Kambja põhikool korraldas vaid tunniajase hoiatusstreigi. Huvijuht Toivo Ärtis ütleb, et 5300-kroonise kuupalgaga õpetajal on peaaegu võimatu osta näiteks raamatuid või minna lastega teatrisse.

«Siiamaani on riik teinud järeleandmisi rikastele - ettevõtluse tulumaksu kaotamine ning ka üldise tulumaksu alandamine. Kuid need on just allikad, millest hoitakse ülal sotsiaalsfääri,» on Ärtis pahane.

Pisike Maaritsa algkool Põlvamaal ei streikinud aga üldse. «Elu on maal niigi raske, paljudel pole tööd ja paljud saavad palka 1000-2000 krooni. Kuidas meiegi siis palka juurde küsime,» ütles kooli direktori kohusetäitja Sigrid Mark.

Samas toetas ka Maaritsa kool kõiki kolleegide nõudmisi.

Pisikooli üksteist õpilast oleksid seevastu hea meelega streikinud. Nad kirjutasid hommikul õpetajatele koguni vastava kirja. Paraku selgitasid pedagoogid neile, et päris nii streikimine ei käi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2