|
 |
31.10.2008 00:01 Raimu Hanson, Tartu Postimees Täna saab 70-aastaseks kirjanik Lehte Hainsalu, kelle loomingu hulgas on raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. «Ma kirjutan kõigile, ma ei ole aru saanud vahest laste ja suurte kirjanduse vahel,» ütles ta. Esimesed kirjanduslikud katsetused tegi ta kooliõpilasena, kui hirmuvalitseja Stalin veel elas. «Lilledest ja lindudest ei tohtinud laulda,» meenutas ta. «Minu esimesed luuletused räägivad sookuivendamisest ja sügiskünnist.» Esimene luulekogu «Sõnajala õis» nägi trükimusta 51 aastat tagasi. Seni viimane Lehte Hainsalu raamat – valikkogu «Laul kindaid üles harutades» – tuli trükist eelmisel nädalal, kuid esikkogust ei ole selles ühtegi värsirida. «Praakisin välja,» ütles ta. Lugejad igas elueas on kohtumisel kirjanikuga soovinud saada vastuseid igasugustele küsimustele. Mida aga soovib Hainsalu oma lugejatele? «Raamaturõõmu,» ütles ta. «Rõõmu tunda sellest, mida loetakse. Ka kooli kohustuslikku kirjandust võiks püüda rõõmuga lugeda, sest see on enamasti väga hästi valitud.» Värske lasteraamat Hainsalu kõige värskem lasteraamat on «Koerliblikas». Peategelased on maapoiss Jaagup ja linnatüdruk Kaisa, keda viib kokku suvi ja vanus, kus tekivad sügavamad armumised. Kirjanikule on kirjutamisel olnud olulised elukutsevaliku ja pereloomise probleemid. Sellel pinnal tekib Jaagupi ja Kaisa vahel ka konflikte. «Nad saavad aimu, et kaks inimest, kes teineteisele meeldivad, peavad lähenemisel kumbki milleski järele andma,» rääkis autor. «Ja igaüks peab katsetama, kas ta sobib sellesse ametisse, mida ta igatseb.» «Koerliblikal» on kaks lõppu. Kui raamatust on kolmveerand loetud, lõpeb Jaagupi lugu ja algab Kaisa lugu. «Kui ma olin esimese osa valmis kirjutanud, tuli mõte vaadata sedasama tüdruku seisukohast uuesti.» Jutustuses on autor kasutanud selliseid noortepäraseid sõnu nagu gümna, mobla, mimm ja sõps. Neid on ta saanud oma lastelastelt, sõnastikest, ajakirjandusest ja mujaltki. «Kui ma kõnnin tänaval ja sõidan liinibussiga, siis kuulen, kuidas noored räägivad,» ütles ta. «Minu esteetika ei luba seda kõike tarvitada, olen roppused välja jätnud. Aga ka väga toredaid sõnu tekib ju pidevalt. Ja neid on meeldiv tarvitada.» Raamatud lastelastele «Koerliblika» on Hainsalu pühendanud «Marekile, tublile mõtisklejale». Marek on kirjaniku noorima tütre Pille poeg. Raamatu on vanaemalt saanud ka vanema tütre Kati ja poja Mati lapsed. Ühtekokku on kirjanikul lapselapsi 11. «Ma mõtlesin, et kingin igale lapselapsele raamatu, kuid ei kujutanud ette, et neid nii palju tuleb,» rääkis ta. Kui mõni lapselaps peaks juurde tekkima, on Lehte Hainsalu siiski valmis neilegi uut kirjasõna looma. CV • Lehte Hainsalu (Sööt) sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Kriimanis. • Lõpetas Tartu 2. keskkooli ja Tartu ülikooli 1961 eesti filoloogina. • On pidanud õpetaja, ametniku ja ajakirjaniku ametit (ka Edasi toimetuses) ning oli 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. • Kirjanike Liidus aastast 1957. • Aastail 1957–2007 ilmunud 61 raamatut (Valeria Räniku andmeil). • Tänavu on trükist tulnud pereromaan «Kolmkõla ehk 3 kõla», loomaraamat «Väike valge», noortejutt «Koerliblikas», poeemiraamat «Mineviku tulevik» ja valikkogu «Laul kindaid üles harutades», ilmumas on lasteluulekogu «Mängiks midagi!». • Poeg Mati, tütred Kati ja Pille, lapselapsed Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus. • Lehte Hainsalu sünnipäevapuhune kõnekoosolek «Mineviku tulevik» algab täna kell 15 kirjandusmuuseumis, kus luulet loevad Tuuli Otsus ja Enn Lillemets ning ettekannetega esinevad Janika Kronberg, Lilian Kivi, Rein Järlik, Arne Merilai ja Naatan Haamer. Arvamus Eve Leete «Koerliblika» toimetaja, TEA kirjastuse lasteosakonna juhataja Tänapäeva noortejuttude taustal, mis on sageli tulvil vägivalda ning elu pahupoole ja pealiskaudsuse kujutamist, mõjub Lehte Hainsalu «Koerliblikas» noorte tärkavast armastusest otsekui meeldetuletus, et tõelised tunded ei ole kusagile kadunud. Autor on teinud põhjaliku eeltöö, viies end kurssi eri liblikaliikidega ning balletiõpingute valude ja vaevadega. Jutustusel on eriline vorm: sündmused on edasi antud esmalt läbi noormehe, seejärel uuesti läbi neiu silmade. Kirjanik rõhutab, kui oluline on oma vigade tunnistamine, andeks palumine ja andestamine. |
|||||||
|
