Tartu on suuruselt ideaalne linn jalgrattaga sõitmiseks. Samas on jalgrattateede ehitamine – nagu üldse tee-ehitustöö – väga kallis, mistõttu ei ole linna jalgrattateede võrk saanud veel kaugeltki nii heaks, kui jalgrattaga sõitjad soovivad.

26. oktoobri Tartu Postimehes küsis Avo Rosenvald, missugused projektid on käivitatud selleks, et Euroopa Liit Tartu jalgrattaliikluse arendamist toetaks.

Järk-järgult paremaks

Näiteks kaardistatakse projekti BYPAD abil Tartu jalgrattateed ja -rajatised. Ka Bustripi projektiga viiakse läbi uuringuid ja tehakse ettepanekuid liikluse arendamiseks säästvas suunas, sealhulgas ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks.

Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel on valminud Tartumaa jalgrattamarsruutide väljaarendamise teostatavuse ja tasuvuse analüüs.

Valminud on Tartu jalgrattateede arenguskeem, mille koostamise töörühma kuulub ka viidatud artikli autor. Arenguskeem sõnastab jalgrattateede ehitamise ja korrastamise prioriteedid.

Skeem näeb ette etapiviisilise jalgrattateede võrgustiku rajamise põhimõttel, et kõik suuremad linnaosad oleksid ühendatud nii kesklinnaga kui ka omavahel. Kui kiiresti ja kui palju sellest projektist lähiaastatel teoks saab, sõltub juba rahast, kuid töös esitatud ettepanekuid arvestatakse nii eelarve kui ka projekti koostamisel.

Avo Rosenvald viitab kõrgetele äärekividele, mis takistavad jalgratta, aga samuti lapsevankriga liikujaid. Tegeleme selle probleemiga pidevalt, kuid loomulikult on keeruline aastakümnete jooksul tehtud vigu ühe hoobiga parandada.

Küll aga oleme teede uusehitusel jälginud, et äärekivid tänavaületuskohtades ei oleks ebamugavalt kõrgel. Vastremonditud Narva maantee kõrgetest äärekividest teavitasime ehitajat juba poolteist kuud tagasi ja see viga parandatakse koos muude ehitusvigade kaotamisega.

Rattaga linnast välja

Viimastel aastatel on Tartus jalgrattateede ehitamiseks siiski üsna palju ära tehtud. Jaama tänaval ehitati välja korralikud kõnni- ja jalgrattateed. Ihaste teel kuni Vana-Ihasteni välja märgistati eraldi rada jalgsi ja rattaga liikujaile. Samasse kohta on projekteerimisel sõiduteest eraldi asuv jalgratta- ja kõnnitee.

Kõigi nõuete kohane jalgrattatee ehitatakse Võru tänava remondi käigus Aardla tänavast linna piirini. Jõhvi–Tartu–Valga maantee rekonstrueerimise käigus, milles Tartu oli partner, rajati mugav kergliiklusühendus Tartu vallaga.

Sarnast lähipiirkonnaga ühenduse rajamist on järgmisel aastal plaanis alustada Jõgeva suunal, kus ka maanteeamet kavatseb ehitada linnast välja jääva kergliiklustee. Kergliiklustee projekti koostamist Riia tänava pikendusele Valga suunas alustati maanteeameti tellimusel tänavu sügisel.

Pärast eelprojekti koostamist saab ka Tartus asuda planeerima ja projekteerima, et rahuldada Elva suunas viimastel aastatel järjest kasvava kergliikluse vajadust.

Tartus on kiiduväärne avalikkuse aktiivne kaasamine. Nii saame hoiduda rutiinsetest ja läbikaalumata otsustest ning tagame protsessi selguse; teisest küljest näevad ka protsessis osalejad, et tegelikult ei ole Tartus asjad jalgrattateede arendamisel lootusetult halvad.

Siiski ei tee ühiselt läbikaalutud eesmärgi seadmine olematuks tõsiasja, et Euroopa heale tasemele jõudmine nõuab aastakümnete pikkust tööd ja muidugi palju raha.