Vähemalt kaks inimest on peaminister Andrus Ansipi peale kaevanud. Esiteks suhtekorraldaja, kelle naine on kõva suusataja – ta on heitnud ette, et Ansip rühib kui pöörane mööda Tehvandi tõuse, ise näost punane. Teiseks suusatreener, kes omal ajal küündis Liidu koondise lävele – temagi on arvustanud, et Ansip harjutab ülemäära tormakalt.

Aga nagu näha: kes palju teeb, see palju jõuab. Sealhulgas talvel Vasaloppetile, kevadel Tartu rattarallile ja sügisel noorima tütre Liisaga koguni Peipsi veerde Kasepää rulluisumaratonile.

Pole põrmugi juhus, et sportlik Ansip on parempoolne. Sportlikkus on elu edasiviivasse parempoolsusse – mis tähendab ettevõtlikkust ja endaga hakkama saamist ning mis omakorda saab tugineda vaid tahtejõule, eesmärgikindlusele ja pühendumisvõimele – lausa geneetiliselt kodeeritud.

Kui te ei usu, vaadelgem tõsiasju. Peale Ansipi on tema parteikaaslastest end vintskete ja mitmekülgsete spordimeestena näidanud Toomas Savi, Jürgen Ligi, Siim Kallas ja Meelis Atonen. Isegi erakonna kuulsaim naisliige, Kristiina Blonde Ambition Ojuland, on tuntud innuka tennisistina. Ja tuletagem meelde legendaarset Urmas Otti, kes on iseloomustanud oravaparteid suusatajate ja jooksjate ja – peaaegu oleksin unustanud – tänu Neinar Selile ka vasaraheitjate erakonnana.

Ega teised parempoolsed palju viletsamad ole. Isamaaliitlased Erki Nool ja Toomas Tõniste võivad koguni olümpiamedalid ette näidata. Tõnis Lukase ründeteravus jalgpalliplatsil, sealhulgas söakus peamängus, on igale asjahuvilisele teada. Kõva rattur Jüri Mõis, kes nüüd on küll parteipiletist loobunud, alustas oma karjääri Isamaaliidus Pirital sõudeergomeetrite võistlusel, kus jõudis koos erakonnakaaslastega amatööride arvestuses päris etteotsa.

Res Publica ladviku esindajad Taavi Veskimägi, Juhan Parts, Marko Mihkelson ja Ken-Marti Vaher tugevdavad FC Toompea jalgpalliklubi ridu. Res Publica küllap sitkeim liige, AS Regio juht Teet Jagomägi, sõitis möödunud talve Tartu maratonil koguni 52. kohale.

Keda on Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel vastu panna? Eiki Nestor FC Toompeas. Mälestused Tallinna linnapea Jüri Ratase kunagistest korvpallimängudest. Kroonika arhiivipildid jalgpalli toksivast ülekaalulisest Edgar Savisaarest. Trump võiks olla ju siinne ründeäss Andres Oper, kui tema liitumine keskparteiga poleks nii läbinähtavalt materiaalseist, mitte maailmavaatelisist kaalutlusist kantud.

Eelnev loetelu rajab kõva vundamendi väitele, et sportlikkus käib rohkem ühte jalga parem- kui vasakpoolsuse või tsentrismiga. Mis on ju tegelikult igati ootuspärane, sest see, kes harjunud sporti tegema, on harjunud püüdlema ja pingutama. See üritab ise endaga toime tulla ega veereta suurt koormat riigi kanda.

Ent ärgu parempoolsed tundku end nüüd kõrvust tõstetuna. Pigem küsigu endalt, mida nad on teinud, et suurtele massispordiüritustele rohkem osalejaid meelitada ja sedaviisi, inimestes sportlikke sihte ja saavutusvajadust arendades, parempoolset eluhoiakut edendada. (Pole küll tõendusmaterjali, et Tartu maratoni nelikürituse või Estoloppeti sarja osalejate hulgas oleks arvukamalt parem- kui vasakpoolseid, ent olen valmis kihla vedama, et just nii see on.)

Pole nad suurt midagi teinud. Ometi sai aasta eest siinsamas tehtud ettepanek, et nii, nagu igaüks saab koolituskulude pealt tulumaksu osa tagasi, võiks protokollis tulemuse ettenäitamise korral saada tagasi ka näiteks massispordiürituste stardimaksud. Või vähemasti mingi osa neist.

Toona ei leidnud see ettepanek vastukaja. Egas midagi: tuleb esitada Ansipi peale kolmaski kaebus. Võtku hoogu korra vähemaks ja pidagu parteikaaslastega aru, kuidas värvata spordi abil tublisid ja edasipüüdlikke mõttekaaslasi, kes aitaksid tal viia Eesti Euroopa rikkurriikide hulka.