Eile veel pääsesid juhuslikud Tartu kassid – mitmegi voolukatkestuse legendaarsed põhjustajad – jaotlas soovi korral suure trafo ümber tiirutama, ent nende lootus veeta talv soojas traforuumis on asjatu. Siis, kui jaama jõulude eel kõrgepingesurakas päriselt sisse lastakse ja trafot läbiv pinge ruumi soojaks kütab, on avaused võõrastele kinni pandud. Jaotlasse tuleb sisse 110 kV kõrgepingeliin nii Ilmatsalu tänaval asuvast Tartu alajaamast kui ka renoveeritavast Ülejõe alajaamast Raadil. Maja Vabaduse puiestee ääres haridusministeeriumi taga jagab voolu omakorda laiali väiksematele tarbijatele Riia tänava ja Supilinna serva vahel. Tartu ring Pärast seda, kui valmis saab Ülejõe alajaama uue Emajõe alajaamaga ühendav kõrgepinge kaabelliin, tekib niinimetatud Tartu ring. See tähendab, et kui traktorikopp kaablisse lõikab, siis jääb Põhivõrgu alajaam tööle tänu teiselt poolt sisenevale kaablitoitele. Emajõe 110 kV alajaama eripäraks on gaasiga täidetud GIS-jaotla, mis on Tartus esimene. Tavalises jaotlas on juhtmete vahe kaks meetrit, Emajõe alajaamas on aga voolujaotla pandud gaasiga täidetud torudesse. Spetsiaalne gaas toimib isolaatorina, sestap on ka faaside vahe ainult 20 sentimeetrit ja kogu kupatus mahub tavalise 1000 ruutmeetri asemel 30 ruutmeetrile. Eesti Energia tütarfirma OÜ Põhivõrk projektijuhi Jaan Luurmehe kinnitusel on GIS-jaotlal tavaliste ees teisigi plusse – see ei vaja erilist hooldust ja töötab ilma remondita vähemalt 30 aastat. Lisaks sellele ei tekita jaotla raadiohäireid. Imet ei tule Imet voolu tarnekindluse paranemise osas ei maksa Tartu kesklinna elanikel ja asutuste töötajatel siiski loota – praegu saavad korda Põhivõrgu alajaamad, mis tegelevad kõrgepingega, sealt edasi tegeleb keskpinge- ja madalpingeliinidega Jaotusvõrk, mille tööpõld Tartu- ja Jõgevamaal on endiselt lai. Eesti Energia Põhivõrgu Lõuna käidu sektori juhataja Jaan Vinkel väidab, et viimane Põhivõrgu alajaamas tekkinud katkestus kustutas pirnid Tartus 2000. aastal – enamik katkestusi toimub jaotusvõrgus.
Kas teate? Põhivõrk pole kitsi • Tartu alajaam Ilmatsalu tänavas rekonstrueeriti aastatel 2000–2006 – see maksis 225 miljonit kr. • 2003. aastal ehitati Annelinna alajaama ja Ülejõe alajaama vaheline 110 kV kaabelliin – 11 mln kr. • Emajõe 110 kV alajaam valmib ilmselt detsembris, maksab 58 mln kr. • Ülejõe-Emajõe ja Tartu alajaamu ühendav 110 kV kaabelliin valmib detsembris – 15 mln kr. • Raadil asuva Ülejõe 110 kV alajaama rekonstrueerimine ja laiendus – 25 mln kr. |
kõik galeriid
