| Saddami süüdistati 148 šiiidi mõrvamises Dujaili külas 1982. aastal. Samuti mõistis kohus surma ka Saddami poolvenna ja Iraagi salapolitsei endise juhi Barzan al-Tikriti, teatas AFP. Lisaks mõisteti surma ka Awad Ahmed al-Bandar, kes juhtis näidiskohtuprotsessi, mis 148 külaelanikku surma mõistis. Kohtuotsuse väljakuulutamisel käskis peakohtunik Rauf Rasheed Abdel Rahman valvuritel sundida Saddami püsti tõusma. «Ärge väänake mu käsi,» palus silmnähtavalt värisev ja šokeeritud välimusega Saddam valvuritelt. Pärast otsuse väljakuulutamist lahkus Saddam kohtusaalist, hüüdes: «Elagu Iraak! Elagu Iraagi rahvas! Allah on okupantidest suurem!» Saddam saab kohtuotsuse automaatselt edasi kaevata Iraagi apellatsioonikohtule. Kui viimane kohtuotsusega nõustub, viiakse kohtuotsus 30 päeva jooksul täide. Vastavalt 2003. aasta detsembris kinnitatud kohtustatuudile on nii kaitseadvokaatidel kui süüdistajatel võimalus võimalik kohtuotsus edasi kaevata. Surmaotsuse või eluaegse vanglakaristuse korral saadetakse kohtuotsus automaatselt üheksaliikmelisele apellatsioonikohtule Alates 21. augustist käib Saddami üle ka teine kohtuprotsess, kus teda süüdistatakse kurdide-vastases genotsiidikampaanias 1987. ja 1988. aastal, mis nõudis kuni 180 000 inimese elu. Ilmselt jätkub see protsess teiste süüaluste üle. Iraagi seaduste kohaselt hukatakse poomise läbi tavalisi kriminaalkurjategijaid, mahalaskmise teel hukatakse vaid sõjaväelasi. Saddam on ise varem öelnud, et eelistaks mahalaskmist poomisele. «Pidage meeles, et Saddam oli sõdur ja seetõttu tuleks ta surmaotsuse korral maha lasta, mitte ülesse puua,» ütles Saddam juulis. |
kõik galeriid
