Inimesed teavad tera-, puu- ja köögiviljatoitudest nii vähe, seepärast teeme kõigile huvilistele avatud tervisliku toitumise jätkuseminare, kinnitavad terapeutikumi arst Ülle Pechter ja kokk Marina Koho.

Kõrvitsast rääkides meenub enamikule vaid kohustuslik salat jõululaual, nendivad nad, ometi võiks põnevatest kõrvitsatoitudest kokku panna paksu retseptiraamatu.

Sedapuhku on Koho valmistanud kaks suppi, täidetud kannellonid ehk makaronitorud, kõrvitsapannkoogid, magusa kõrvitsaleiva ning salateid ja hoidiseid.

Tervise heaks

Miks on kasulik kõrvitsat süüa? See on kergesti seeditav ja ei anna palju kaloreid, sest sisaldab 92% vett, 5% suhkrut ja 0,6% mineraalaineid, selgitab waldorfgümnaasiumi arst Anne Silbaum. Kõrvits leevendab soolepõletikku ja ateroskleroosi, puhastab neerusid ega lase uriinisooladel kristalliseeruda.

Samuti sobib kõrvits podagra- ja maksahaigete menüüsse ning aitab südame- ja veresoonkonnahaigetel ja rasedatel vähendada turseid; kõrvitsal on ka põletikuvastane toime, loetleb Silbaum.

Saksa rahvameditsiin soovitab rahutu une korral juua kõrvitsamehu meega. Ja üldteada on tõsiasi, et kõrvitsaseemnete abil saab välja ajada kõhuusse.

Terapeutikumi arst Ülle Pechter lisab, et lapseootel emadel, eelkooliealistel lastel ja teismelistel soovitatakse hommikuti tarvitada kõrvitsaõie preparaati sisaldavat ülesehitavat kaltsiumi.

Harilikku kõrvitsat on lihtne kasvatada, sest see taim on vähenõudlik. Küll aga pole kõik perenaised kursis kõrvitsa erinevate liikidega: pudelkõrvits, kabatšokk ehk melon- ehk suvikõrvits, patisson ehk taldrikkõrvits jne.

Ilukõrvits näeb välja nagu imepisike arbuus ja koguka õlikõrvitsa seemnetest valmistatakse õli. Näiteks Aafrika naised kannavad vett pea peal pudelkõrvitsates.

Marina Koho pakub kõrvitsa kasutamiseks toidulaual üllatavaid lahendusi. Kõrvitsast kui magusast viljast saab teha kompotti ja marmelaadi, kulinaarias kasutatakse kõrvitsaseemneid mandlite asendajatena – neid võib pähklite asemel lisada isegi piparkookidesse.

Kõrvitsaga saab teha ka risotot ning lihavaba pitsat, kõrvitsatükke võib lisada hernesupi sisse.

Päris peen hommikusöök on aga kõrvitsapuder (riivitud kõrvits, riisihelbed ja muna) – seda pakuti Belgia kuningannale Itaalia restoranis, teab Marina Koho.

Toore taldrikkõrvitsa maitse on neutraalselt mahe, seda saab marineerida, soolata, lisada küpsetistesse jne.

Marina Koho pakub nii soolaseid kui magusaid kõrvitsasalateid. Põneva salati saab, kui lõikuda kõrvits pikkadeks ribadeks – nii püsib mahl paremini sees. Üllataval kombel passib kõrvits kokku nii idamaiste vürtside kui ka näiteks küüslaugu, mädarõika ja peterselliga.

Huvitav eelroog on õlis praetud kabatšokikook, mille valmistamiseks kulub kilo riivitud kabatšokki, kilo jahu ja üks muna.

Marina põhitoidud

Prantsuse kõrvitsasupi eeskujul valmistatud kabatšokisuppi on meisterkokk lisanud porrut, kartulit, sidrunimahla ja hapukoort. Lõuna-Aafrika kõrvitsasuppi on ta sobitanud ka õuna ja sibulat ning maitsestanud selle india karriga. Itaalia köögist napsatud põhiroog – kõrvitsa ja Eriku juustuga täidetud kannellonid ehk makaronitorud – viivad suisa keele alla.

Magustoiduks sobib hästi kõrvitsa- ja ebaküdooniamoos või kõrvitsa ja tsitruse toorhoidis – poolele kilole kõrvitsale on lisatud õuna, sidrunit ja apelsini. Magusat kõrvitsaleiba söövad näiteks inglased kellaviietee juurde. Miks mitte ka meie!

Kõrvitsaleib

• Hõõru 2 muna 2 klaasi suhkruga lahti, lisa pool klaasi õli ja 2 klaasi riivitud suvikõrvitsat.

• Sega 3 klaasi nisujahu, 3 teelusikatäit küpsetuspulbrit, supilusikatäis jahvatatud ingverit ja teelusikatäis soola ning lisa suvikõrvitsasegu. Tõsta taigen võitatud ja jahuga ülepuistatud piklikku keeksivormi, raputa peale kõrvitsaseemneid.

• Küpseta 175 kraadi juures 1 tund.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5