Kommentaar: Eurotsooni hinnad ei ühtlustu kunagi
(3)
05.11.2003 08:43
Villu Arak, Raadio Vaba Euroopa
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Euroopa ühisraha käibelevõtmisest möödub peagi kolm aastat. Euro tulek parandas küll hindade läbipaistvust erinevates eurotsooni maades, kuid hindade ennustatud ühtlustumine on seni ennustuseks jäänudki. Kaks hiljutist uurimust näitavad, kui suured käärid on taksosõidu, kinoskäigu, või Ikea mööbli hindade vahel erinevates Euroopa Liidu riikides.
Lapimaalt Madeirani kehtiv Euroopa ühisraha on täitnud hulga talle pandud ootusi. Kokkuhoidlikke tarbijaid erutanud ennustus ülepaisutatud hindade kiire ühtlasemaksvajumise kohta pole aga eurotsoonis teostunud. Saksa investeerimispank Dresdner Kleinwort Wasserstein kinnitas oktoobris avaldatud uuringus tõsiasja, mille üle eurotsooni eri punktides kehtivate hindadega kursis tarbijad ammu urisesid. Seitsmes Euroopa Liidu linnas 250 kaubaartiklit hõlmanud projektis selgus näiteks, et Frankfurdis 1,12 eurot maksva veepudeli eest küsitakse Roomas 52 senti. Kinoskäik Pariisis põletab aga meelelahutaja eelarvesse kolm korda suurema augu kui Madriidis. Veel enam, sama panga varasemad uurimused näitasid, et kuni sularahaeuro saabumist tähistanud 2001. aastani ühtlustusid hinnad Euroopa Liidus kiiremini, kui pärast ühisvääringu käibeletulekut. Saksa investeerimispanga uurimusele on nüüd lisandunud Rootsi nõustamisfirma Halvarsson & Halvarsson oma. Eri riikides IKEA sisustusketi hindu võrrelnud konsultandid kasutasid küll ebausaldusväärset metoodikat, kuid uuringu järeldus langes kokku saksa pankurite omaga. 27 IKEA toote hinnavõrdluse läbiviijat Gabriel Thulini sundis tulemus kukalt kratsima. «Eeldasin, et [eurotsooni] hinnad on koordineeritumad. Nüüd võin öelda, et kas juhuse või läbipaistvuse tõttu on nad seda osaliselt suuremate kaupade puhul. Mitte sugugi aga väiksemate kaupade osas,» sõnas Thulin Raadio Vaba Euroopale. Näiteks maksis raamaturiiul «Billy» Belgias kolmandiku võrra rohkem, kui naaberriigis Saksamaal. Osalt tuleneb hinnaerinevus IKEA märgi erinevast väärtusest tarbijate silmis. Hollandis ja Saksamaal peetakse IKEA-t odavaks mööblipoeks, teistel turgudel aga eksklusiivseks Skandinaavia disainibrändiks. Gabriel Thulini sõnul puudub ka hinnasurve teadlikelt tarbijatelt, kuna piiritaguste osturetkede harjumus pole eurooplastele külge hakanud. Sampo Panga finantsturgude divisjoni analüütiku Rasmus Pikkani sõnul on eurotsoon «veel noor ja hindade ühildumine võtab rohkem aega kui need kaks ja pool aastat, mis euro sularahana kehtinud on». Kohandumisprotsesse aeglustavad ka Euroopa majandust tabanud raskused, ütles Pikkani Raadio Vaba Euroopale. Ühendus No-Euro, mis püüab Suurbritanniat eurotsoonist eemal hoida, peab hindade ühtlustumist petlikuks lootuseks. Ühenduse kampaaniajuhi Matthew McGregori sõnul jäävad hinnad kohalike tingimuste tõttu eri riikides igal juhul erinevaks. «Väidet, et hinnad hakkavad ühtlustumise tõttu briti tarbijate jaoks langema, oleme alati naeruväärseks pidanud. Ning [IKEA hinna]raport toob selle fakti päris hästi esile,» kinnitas McGregor RVE-le. Hinnaraporti autor Gabriel Thulin märgib siiski, et surve hindade tasandamiseks on üsna tugev. «See ei juhtu ühe minuti, tunni, või aastaga. See ei tähenda hindade täielikku ühtlustumist,» seletab Thulin. «Ent tendents on tugevnemas.» Senikaua soovitab ta belglastel oma raamaturiiulid Saksamaalt hankida.
|
Tee koduleheks
