Vahur Väljamäe

Tunnen muret Bagdadis asuva Eesti Kaitseväe üksuse võitlusvõime pärast. Jälgin suure huviga ajakirjanduses ilmuvaid teateid Iraagi sündmuste kohta. Minu arvutuste kohaselt on juba 25 protsenti Eesti üksusest saanud haavata. Kas on võimalik, et Iraaki saadetakse lisajõude?

Lisajõudude saatmist Iraaki ei ole otsustatud. ESTPLA- le ülesannete määramisel arvestatakse isikkoosseisu suuruse ja sellega, palju meestest on kergelt haavatutena teenistusest ajutiselt eemal. Osad paranenutest on tagasi rivis.

Miks on rahuvalvajate vigastuste ja praeguse tervisliku olukorra ümber selline salastatuse loor?

Patsiendikaitse seadus keelab info jagamise kellegi tervisliku seisukorra kohta. Igaühe tervis on eelkõige tema isiklik asi. Kas Teie lepiksite sellega, et terve Eesti teab, mis haigusi Te eelmisel aastal põdesite?

Kas haavatud Eesti sõdurite omakesed ei ole pöördunud Eesti Kaitsejõudude poole terava kriitikaga a la «miks meie poisid riskivad oma eludega võõras sõjas» või on praegusesse suhtutud mõistvalt?

Lähedased on loomulikult mures sõdurite käekäigu pärast missioonil. Kaitsevägi on informeerinud haavatasaanud sõdurite omakseid ning nende suhtumises ei ole minu andmetel olnud kriitikat kaitseväe aadressil. Kasutaksin siinkohal võimalust tänada lähedasi nende mõistva suhtumise eest ja loodan koos nendega, et missioonil olevate kaitseväelastega rohkem vahejuhtumeid ei toimu.

Kuidas on muutnud oma arvamust missioonil olevad sõdurid ise, sattudes esialgsest kogemuste omandamise missioonist verisesse sissisõtta, kus ei eristata USA ja Eesti embleeme?

Missiooniüksus oli üldjoontes teadlik ohtudest, mis võis ESTPLAd missioonipiirkonnas oodata. Nad kõik teadsid, et tegemist on ebastabiilse piirkonnaga ning et ka rünnaku alla sattumine on võimalik. Paljud meie sõduritest on mitmekordse missioonikogemusega

Mida tähendab termin «pindmised vigastused»? Tavaarusaama kohaselt ei vaja pindmised vigastused järelravi Euroopa haiglates ja sõduri hilisemat Eestisse toomist. Või on avalikkus millestki valesti aru saanud?

Ma ei saa täpselt rääkida vigastustuste iseloomust. Ühe sõduri kojutoomine oli tingitud asjaolust, et ta vajas pikemat taastumisaega ning seoses sellega otsustati tema tagasitoomine missioonipiirkonnast. Tegemist ei olnud siiski eluohtliku vigastusega.

Miks G. W. Bush keelas Ameerikas televisiooniülekanded ja ajalehe fotod koju tagasi toodud ja lipuga kaetud kirstudest?

George Bushi tegemisi ei ole mina pädev kommenteerima. Peate küsima tema enda käest.

Kas Eesti käitub sarnases olukorras samamoodi?

Loodame, et Eesti ei satu kunagi sellisesse olukorda.

Kuidas hindate vahejuhtumite sagenemist Eesti vastutusalas - kas on tegemist konkreetse vaenutegevusega konkreetsete sõdurite vastu või sissitegevuse üldise aktiviseerumisega kogu Iraagis?

Eesti üksused teenivad USA juhitava koalitsiooni koosseisus. Iga rünnakut meie sõdurite vastu tuleb käsitleda kui rünnakut koalitsioonijõudude vastu. Oktoobrikuus võib tõepoolest täheldada koalitsioonivastase tegevuse aktiviseerumist ESTPLA vastutusalas.

Millist kogemust ammutab Eesti kaitsevägi missioonilt Iraagis?

Saadavate kogemuste skaala on väga lai. Alates taktikalistest kogemustest kuni rahvusvahelise koostöö kogemuseni laiemalt.




Kui palju läheb Eestile Iraagi missioon maksma?

Rahaliselt umbes 20 miljonit krooni. See summa hõlmab praegu Iraagis missioonil olevaid üksuseid - ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskonda CT 1.

Mis juhtub, kui Eesti palgasõdur tapab iraaklase?

Kõigepealt taas, Eesti sõdurid ei ole palgasõdurid. Meie sõdurid on elukutsellised sõdurid.

Sõltub olukorrast, kuid kindlasti viiakse läbi analüüs toimunu kohta.

Ka peale praeguse vahetuse naasmist Eestisse 31. detsembril on kavas saata Iraaki uus vahetus sõdureid?

ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.

Kogu aeg räägitakse ESPLA-7 töödest tegemistest. Aga samas on Iraagis ju ka 11-meheline kaubakäitlusmeeskond. Miks me nendest meestest midagi ei kuule, kuidas nende teenistus läheb?

Kaubakäitlusmeeskond täidab oma igapäevaseid logistikaalaseid teenistusülesandeid. Üldiselt läheb neil Tallili lennuväljal hästi. Olukord selles lennuväebaasis on rahulik.

Alates 1. maist on Iraagis tapetud kaks korda rohkem kui kevadise invasiooni lahingutes. Kas sõda siiski on läbi, nagu Bush ütles?

Juhin tähelepanu, et sõjategevuse kestvuseks oli 1,5 kuud. Sõjajärgne julgeolekutagamismissioon on kestnud kuus kuud.
Klassikalisele lahingtegevusele on iseloomulikud teatud taktikalised tunnused. ESTPLA 7 kasutamist ja tegevust saab käsitleda ikkagi eelkõige rahu- või julgeolekutagamiseoperatsioonina.

USA presidendi sõni ei ole ma pädev kommenteerima.

Kas teil seal snaiperipüsse ka on?

Koalitsioonivägedes kindlasti on. ESTPLA ega kaubakäitlusmeeskonna relvastuses snaiperpüsse ei ole.

Sõjategevusel on teatavasti omad reeglipärasused ja üheks neist on see, et teatud arvu haavatasaamiste kohta tuleb ka teatud arv hukkunuid (kahjuks). Kas tõenäosus Eesti sõdurite hukkumiseks kasvab iga haavatasaamise korraga?

Pean äärmiselt ebaeetiliseks spekuleerida Eesti sõdurite elu ja tervise üle. Me kõik peaksime meie meestele pöialt hoidma.

Kui tõsiseks hindate võimalust, et järgnevate rünnakute iseloom muutub ja käsigranaatide asemel kasutatakse muid relvi, millel ka paraku rängemad tagajärjed?

Muid relvi on juba kasutatud. Kordan, et pean äärmiselt ebaeetiliseks spekuleerida Eesti sõdurite elu ja tervise üle. Me kõik peaksime meie meestele pöialt hoidma.

Mis on sõjaväelastele kõige raskem (kodust eemalolek, psühholoogiline pinge, kaaslase haavatasaamine...)?

Kodust eemalolek ja kuumus.

Kas peate meie sõdurite tasu sõjakoldes küllaldaseks? Sama palju teenivad pangakontorites küüsiviilivad preilid ja ka Taanis töötud.

Igale palgasaajale tundub alati, et raha võiks ikka rohkem olla. Missiooniüksuste tasu tõsteti hiljuti, arvestades missioonipiirkonda.

Kui suurele summale on kindlustatud Iraagis teeniv sõdur (vigastuse korral ja surma korral)?

Missioonil olevad kaitseväelased on kindlustatud. Kõigile kaitseväelastele kehtivad kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad tagatised. Lisaks sellele on kõigi rahvusvahelistel missioonidel osalevate kaitseväelaste suhtes sõlmitud täiendavad kindlustuslepingud.

Kui palju arvestatakse reaalsete lahingkogemustega sõdurite hilisema kasutamisega Eesti Kaitseväe väljaõppes... juhul kui reaarmee ikka alles jääb?

Kindlasti arvestatakse. Iraagist saadav kogemus on meie kaitseväele oluline.

Kuna nendest proffidest saavad hiljem Eesti aõjaväes nii mõnedki kõrgemad ohvitserid siis kuidas tagatakse, et nende vastu ei tunne huvi mõne välisriigi eriteenistused ajal kui nad on meie vastuluure kullisilmade alt väljas?

Selle küsimuse vastus puudutab luure-ja vastuluure valdkonda, mida mul ei ole võimalik avalikult kommenteerida.

Kas Te ei tunne ennast okupandina võõral maal, nagu osa iraaklastest seda kahtlemata näeb? Ja kui tunnete, siis kuidas Te sellest üle saate?

Ei ma ei tunne ennast okupandina ja järelikult ei ole mul ka midagi, millest üle saada.

Mis vahe on palgasõduril ja elukutselisel sõduril?

Näiteks ei ole palgasõdur selle riigi kodanik, mille teenistuses ta on. Oluline vahe on sõjaõiguse rakendamisel. Näiteks ei käsitleta sõjaõiguse seisukohast palgasõdurit tema vangilangemise korral sõjavangina selle mõiste täpses tähenduses. Tavaliselt ei laiene palgasõduritele need sotsiaalsed tagatised, mida riigid annavad oma elukutselistele sõduritele.



Kas Teil on ka raske teenistusülesannete tõttu isiklikke arvamusi ja seisukohti maha vaikida?

Olles valinud kaitseväelase elukutse, tuleb paratamatult arvestada ka mõningate põhiõiguste piiramisega. Näiteks ei tohi tegevteenistuses olevad kaitseväelased kuuluda poliitilistesse erakondadesse ega äriühingute juhatustesse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33