Põltsamaa kandi jahimees Aksel Kasela võib kalendris neljanda oktoobri edaspidi igal aastal punase pliiatsiga ära märkida, sest alates laupäevast on see kuupäev tema jaoks sama hästi kui teine sünnipäev.
Seesama 304-kilone isane ott oleks äärepealt surmanud staažika jahimehe. Foto: Vello Randmäe
Laupäeva hommikupoolikul põdrajahis kütiliinil seisnud Kasela jõudis oma sileraudse püssi päästikut vajutada vaid hetke enne seda kui suur 304 kilogrammi kaalunud isakaru talle selga hüpates kihvad kaela juures kokku lõi. Kas sõrm jõudis relvast põdrale mõeldud kuuli päästa hetkel, mil karu kihvad laiali tema poole jooksis või siis, kui agressiivne mesikäpp juba otsustaval hüppel oli, ei mäletanud kütt hiljem isegi.
Karu maandus mehele peale ning hammustas kaelast. Arstid laususid hiljem haiglas, et hammustusjälg möödus vaid viie millimeetri kauguselt unearterist. Rabeleva looma alla lõksu jäänud Kasela suutis teha lasu ka relva teisest rauast, mis lõhkus karuhiiglase reieluu.
Õnneks oli esimesena lastud kuul tabanud looma lõua alt ning purustanud pikki keha liikudes tema sisikonna. Seettõttu rauges ka oti hirmuäratav jõud hetkega. Veel pures loom katki mehe põlve ning kohe pärast seda kustus mõmmi eluvaim.
Mis sundis täies elujõus looma meest ründama, ei osanud seletada ka Põltsamaa jahiseltsi esimees Udo Vellend, kinnitades, et taolist juhtumit ei mäleta ka vanad jahimehed. «Karu ikka põgeneb inimese eest, mitte ei ründa,» märkis Vellend. Teine asi on emakaruga, kui inimene satub poegadele liialt lähedale.
Umbes kuuekümne meetri kauguselt appi tõtanud kaaslased aitasid Kasela selleks ajaks juba surnud karu alt välja ning kutsusid kiirabi. Kütt viidi sireenide huilates metsast otse Tartusse Maarjamõisa haiglasse. Tohtrid tegid mehele arvukalt õmblusi ning lasksid ta pühapäeva hommikul koju.
Kaselat täna tema kodus külastanud Vellend sai teada, et mõni hetk enne hirmuäratavaid sündmusi teatasid jahiseltsilised talle põdra tulekust ning Kasela oli laskevalmis. Ootamatult kargas kütist kolme-nelja meetri kauguselt võsast põdra asemel välja aga hoopis hiiglasekasvu vihane mesikäpp, kes kihvad haardeks laiali mehele kallale sööstis. Ilma esimese täpse lasuta poleks kaaslast enam meie seas, oli Vellend veendunud.
Koos ennekuulmatu vahejuhtumiga realiseerisid Põltsamaa jahimehed neile selleks aastaks eraldatud ainsa karulaskmise loa. Jahiseltsi juht lubas nüüd kohe keskkonnaministeeriumist ühte lisaluba taotlema hakata, sest karusid elab pirkonnas arvukalt. Vellendi sõnul vähemalt kakskümmend, mis moodustab ligi kolmandiku kogu Jõgevamaa karude arvust.
«Eks Euroopa Liidus ole karu ju haruldus ning seetõttu neid meil hoitakse,» sõnas Vellend. Samas avaldab nende arvukus Pajusi kandis tugevat mõju teiste populatsioonide elutegevusele. «Näiteks on meil neli metssea söödakohta, kus käivad toitumas ainult karud.»
Millal ja kas üldse Mustassaare metsas mesikäpa rünnakus kannatada saanud Aksel Kasela taas relv käes laande suundub, ei julenud Vellend veel prognoosida, öeldes, et esmalt peab kolleeg juhtunust toibuma ja paranema. Samas ei uskunud jahiseltsi esimees, et Kasela püssi põõsasse viskab. «Jahil on see mees käinud lapsest saati ja küllap ta naaseb.»
Kõik tänased
