Oli Lützeni lahingu eelne õhtu sõjaaegses peatumiskohas. Enne kuninga sõtta siirdumist jõudis Skytte temalt kätte saada Tartu Ülikooli asutamiseks vajaliku allkirja. Kuninga rollis oli muidugi näitleja, Ott Sepp, ja ülikooli esimest kantslerit Skyttet kehastas Jüri Lumiste – Tartu Ülikooli 375. aastapäevale pühendatud ajalooline etendus tuletas tähtsa sünnipäeva puhul meelde ülikooli asutamislugu.Mart Kivastiku kirjutatud ja Ain Mäeotsa lavastatud etendus «Kuninga viimne lahing ja ülikooli algus» oli küll üles ehitatud ajaloolistele faktidele tuginedes, kuid seejuures mitte sugugi huumorivaene ega tänapäevakauge. Skytte seletas kuningalt allkirja välja meelitades talle muu hulgas, kuidas ülikoolielu välja nägema peaks hakkama: professorite palgad ei tohi olla madalad, et nad saaksid oma tööle pühenduda, mitte kasvatama samal ajal oma aias sigu, et ennast ära toita. Rootsi kuningas sai pärast etendust ka aega saata Tartu Ülikooli rektorit Alar Karist rongkäigus. Peo avas tudengimess Tartu Ülikooli 375. aastapäeva üritused algasid eile juba varem. Ülikooli peahoones käis päeval mitteametlik võistlus selle üle, milline välisülikool end parema külje pealt tutvustab, et tudengid vahetusaastaks või magistriõpinguteks just nende kooli valiksid. Tartu Ülikooli partnerülikoolid tutvustasid agaralt oma õppimisvõimalusi. Münsteri Ülikooli esindaja Martina Hofer meelitas meie tudengeid sellega, et nad tunnevad end Münsteri ülikoolis nagu kodus – neilgi on vana ja traditsioonidega ülikool. Hofer rõhutas ka ülikoolilinna ajaloolist atmosfääri, sest keskkond on tudengitele sama oluline kui ülikool. «Meil on vana, väga ilus ja roheline linn, kus on palju jalgrattureid,» rääkis ta. Münsteri Ülikool on pälvinud auhinna selle eest, et hoolitsevad oma välistudengite eest ülihästi. Keskkonnatehnoloogia esimese kursuse magistrant Kati Nikopensius tegi messil ringe ja peatus Münsteri Ülikooli laua taga. Ta avaldas, et otsustab ilmselt hoopis Uppsala Ülikooli kasuks. Nikopensius kinnitas, et Tartu Ülikoolist saab hea hariduse, kui ise aktiivne olla, ja tema erialal praegu massloenguid õnneks eriti pole. Välisülikooli ihkab ta pigem uute kogemuste, tutvuste ja teistsuguse kultuuriruumi pärast. Geenitehnoloogia kolmanda kursuse tudengid Marit Orav ja Mari Teesalu tulid messile kindla mõttega, et omandavad magistrikraadi välisülikoolis. «Nüüd saime infot juurde,» rõõmustasid nad. Lähemal parem õppida Tüdrukute sõnul saab mõnel teadusalal välismaal parema hariduse. «Tahaks tutvuda, mis meie erialal mujal tehakse,» lisas Teesalu. Välismaal õppimine olevat väga populaarne, sest otsitakse uusi kogemusi. «Olgugi müstilised hinnad ja võõras keel, ikka tahetakse väga minna,» nentis Orav. Riigi järgi tüdrukud õppimisvõimalusi ei otsi, tähtsam on ülikooli maine. Samas on oluline, et ülikool kaugel ei asuks ja saaks tihti kodus käia. Läti Ülikooli rahvusvaheliste suhete direktor AlÄ«na Gržibovska kinnitas, et kuigi üliõpilased tahavad sageli minna õppima eksootilisemasse riiki, siis võiksid Tartu Ülikooli tudengid valida õppimiseks just Läti Ülikooli, sest see on lähedal ja koduigatsuse tekkides saab kohe koju. Gržibovska rõhutas, et professorid on geograafilisest lähedusest hoolimata erinevad ja see annab õpitavale teise vaatenurga. «Iga ülikool on unikaalne,» sõnas ta. «Igal tudengil on kasulik mõni aeg välisriigis õppida, seal tekivad sõbrad, kes hilisemaski elus võivad väga vajalikuks osutada.» Göttingeni Ülikooli esindaja professor Eberhard Winkler rääkis tudengitega lausa eesti keeles ja kinnitas neile, et Göttingeni Ülikool on hea. Tõestuseks oli laud tema ees täis kuhjatud kümnete erinevate brošüüridega, mis tutvustasid, mida on välistudengitel võimalik ülikoolis õppida. Ajalugu Toomel Kieli ülikooli esindaja Martina Schmode rõhutas, et akadeemilisele poolele lisaks peab tudengitel kindlasti olema ka lõõgastumisvõimalusi: selleks korraldatakse seal lausa purjetamisprogramme, kus välisüliõpilased vaba aega veeta saavad. Ajaloolane Helmut Piirimäe tutvustas Toomemäe nõlval ka maja ajalugu – hoone ei olnud suur ja seal oli vaid kaks auditooriumi. Piirimäe avaldas arvamust, et plaat on natuke mannetu märkimaks nii tähtsat maja, ning lootis, et tahvli asemele tuleb kunagi monument. Ära tähistati ülikooli kunagine asukoht Jaani 8 hoone juures. Seal tervitas rektor Karis linnarahvast ülikooli aastapäeva puhul ja nentis, et kõige tähtsam on väärtustada seda, et peahooned on olnud olemas. Tartu Linnapea Urmas Kruuse arvas, et ka väike märk võib näidata olulisust. Karis lisas, et on esimesest aastapäevapidustuste päevast rõõmu tundnud. Tema sõnul võiks tulevikus kaaluda ka Piirimäe ettepanekut monumendi osas. Arvamus Wilfried Schlüter, Tartu Ülikooli audoktor, Münsteri Ülikooli eksrektor:
> Loe edasi |
kõik galeriid
