|
«Me oleme rikkusest väga kaugel,» muigab ta.
Taimetoitlane ja ühissõidukeid eelistav Ann Novek huvitus loomadest ja
loodusest juba väiksena, kirjutas SL Õhtuleht.
Suurest peast töötas ta mõnda aega lindude turvakodus, kuid see pandi kinni.
Siis helistas ta keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace ja uuris, kas neil on
abi tarvis. Ja nii ta sina sattuski.
«Olen vaid üks aasta siin olnud ja laevadega aktsioonidele pole veel jõudnud
sõita,» kahetseb Stockholmis elav Novek.
«Mind on kaks korda Norrasse kutsutud ja korra ka Klaipedasse, kus oli üks
aktsioon. Pakutakse küll, aga mulle pole kunagi need ajad sobinud,» räägib
ta.
Greenpeace’i laevade marsruute katab viimse hetkeni saladuseloor.
«Vaid paar tundi ette saab teada, kuhu minek. Kõik käib väga salajas, et ei
tuleks midagi välja ja aktsiooni ei saaks ära rikkuda. Ja siis tuleb kähku kotid
pakkida ja minna,» selgitas ta.
Kokku on keskkonnakaitsjail kolm laeva. Laevad on kallid ja nende
ülalpidamine samuti. Kust raha tuleb?
«Me ei võta kunagi raha firmade käest, vaid eraisikud annavad. Liikmemaksud
näiteks. Meil on umbes 2,9 miljonit liiget ja üle miljardi krooni tuleb
liikmemakse,» selgitab aktivist.
Laevade kodusadam on Amsterdamis, Hollandi lipu all sõidavad kõik kolm.
«Aga nad on muidugi palju sõidus, üks neist, Arctic Sunrise, käis ju ka
Paldiskis,» ütleb ta.
Novek kummutab müüdi, nagu kuuluks Greenpeace`i nn. rikkad hullud, kel rahaga
midagi teha pole ja aega palju.
«Selline arvamus on, aga nii pole. Meil on väga haritud inimesed, tudengeid
on palju. Ega meil väga rikkaid inimesi küll pole, võib-olla USAs on mõni, siin
küll mitte,» naerab Novek südamest. «Oleme rikkusest nii kaugel, kui üldse olla
saab!»
Noveki sõnul tuleb peatselt suurim kampaania, vaalade kaitseks.
Toimetas Martin Šmutov, PM online |
